Täna õhtul hakkas isal halb ja tuli kiirabi kutsuda . . . Ehkki abi peale hakkas tal parem, otsustasid nad ta siiski haiglasse kontrolli viia kuna esinesid südame vahelöögid. Eks ta murettekitav olukord ole, ehkki ma olen juba karastunud kiirabi kutsuja. Aga pea hakkas küll selle asja peale valutama - nii harva kui minu juures sellist asja üldse esineb. Tegin isegi viimase Toblerone šokolaadi lahti. Muidu ma enda tarbeks selliseid asju ei kuluta, hoian ikka lapsele.
Ja kuna laps luniti juba teiseks päevaks sõbranna juurde ööbima, siis nüüd olengi ma üle ilmatuma aja äkki ööseks üksinda koju jäetud - harjumatu. Ei ole nagu tujugi aiamõtteid praegu mõlgutada . . . Seda vaid ehk, et isa tundis täna juba muret, et kas ma oma tervisele liiga ei tee nii palju aias mütates. :) See mõte tekkis tal kui nägi mind taas tagaaias naate välja kaevamas. No ei mina usu, et naatide kaevamine võib tervisele halvasti mõjuda! :) Ja kibuvitste välja juurimine läks täna ka palju kergemalt kui olin oodanud - kõik sain välja. Homme saan seega hortensiaid istutama hakata. St teoreetiliselt võin ma seda teha, kui vaid ilma on. Hetkel on taevas küll ähvardavad tumedad pilved ja enne ka tuli juba kerge sahmakas maha.
Aga mure on täna magama minna. :( Hea vähemalt, et laps on küla peal ja ei saanud sellest asjast osa. Ehk tuleb isa homme juba koju. Aga kui tema vanuse (86) ja tervise peale mõtlema hakata, siis võib jäädagi muretsema - kõigeks tuleb valmis olla nii kõrges vanuses. Ja ma olen ka - neid lõplikuna tunduvaid kiirabiga haiglasse minekuid on olnud juba mitmeid ja sama süžee juba korduvalt läbi mängitud . . .
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar