neljapäev, 16. märts 2017

Kevadet nuusutamas

Täna oli esmakordselt selline ilm, kus kuurist puid tuues ei tulnud tahtmist kohe ruttu jälle tuppa saada. Tegin siis selle aasta esimese tiiru lumest vabanenud aias. Ei julgenud hästi piiludagi, kes seekord talvekülma ohvriks langenud - roosid jäid mul ju talveks muldamata . . . Paistis aga, et ei olnud mingeid hulle kaotusi, enamus näib olemas olevat. Haldjaroosist olen ilmselt küll ilma, see jäi talveks potiga õue. Adoonisest, kes sai eelmisel aastal Sulev Savisaare käest hangitud, ei ole ka kippu ega kõppu. Aga märtsi- ja lumikellukesed õitsevad täiest jõust, krookustel on ninad püsti ning esimest mesimummu nägin ka. Aiatoole aga veel õunapuu alla ei vedanud, sest ilmateade lubab lähinädalateks lisaks plussidele igaks päevaks ka miinuskraade.

Miinuskraadide ajast pärinevad ka veel mõned järgnevad tubased nokitsemised. Ühel lumisel nädalalõpul võtsin kätte ja tegin ühe vana unistuse teoks - õmblesin oma tuppa uued kardinad. Ei midagi erilist, ühed valgest organzast, teised sinised, kuid see sinine osutus akna ees hoopis rõõmsamaks, kui oleks oodanud. Nüüd on kohe värviteraapia, kui tuppa astuda.

Järgnevad vidinad on õigupoolest lapse koolitöö taaskasutuse teemal, valminud aga minu abistava käe all, kuna koolitundide ajal oli teine haige. Eesmärk oli kasutada ära kõiksugu kodus leiduvaid materjale, midagi uut juurde ostmata:










neljapäev, 23. veebruar 2017

Grippi ka nähtud, päh

Ei tasu ikka talveunest ärgata keset kõige kibedaamat gripihooaega - 2 nädalat elust maha visatud nagu naksti! Isegi kududa ei jaksanud. Kuus päeva jutti kõrget palavikku oli . . . eksootiline. Teine nädal kulus lisanditele - kurk, köha, nohu . . . Hommikuti ärkasin troopilises leitsakus, kiskusin akna lahti ja imestasin, et ikka külmaks ei lähe, ehkki ahi ammu jahtunud. Et kas õues juba nii soojaks läinud. Kraadi alla pannes selgus, et mina olingi see maja ainus küttekeha. Millalgi tabasin isa keelatud tegevuse juures - tahtis ka kasulik olla ja puud tuppa tuua. Võtsin tal kohe korvi käest. Puude tassimine palavikuga ei tohiks ju teoreetiliselt keerulisem olla kui näiteks täis peaga? Proovisin järgi, toimis - saab küll ka palavikuga puid tuppa tarida. Polnud ju kedagi teist selle töö peale saata, laps oli enne mind juba oma gripiga siruli jäänud. Tal vedas, ta ainult magas ööd ja päevad, minul võttis see viirus aga üldse une ära. Lugesin pooled ööd, ülejäänud pool aega kollitas loetu silme ees.
Täna käisin esimest korda peale haigust tööl - pühadeeelne lühendatud tööpäev oli alustuseks just paras. Nüüd tuleb pikk nädalalõpp ning saab edasi taastuda. Võibolla jõuan isegi esimeste külvideni. Siin on mu esimene seemnetellimus - hulk köögivilju ning üks armetu pakike lilleseemneid. :D
Ja siin on mu viimane haiguseelne kudumine siidi, hõbeda ja mohäärisegune kaelussall. Nüüd ei tule vist tükk aega mingit näputööd.
 


laupäev, 4. veebruar 2017

Sain üles!

Talveuni veel silmist pesemata, tegin esimese seemnetellimuse Seemnemaailmast ära. Enamus köögiviljad. Isast pole enam kartulikasvatajat ning saan nüüd kogu kartulimaa köögiviljapeenraid täis teha. Eelmisel aastal jäid näiteks peet ja lehtpeet ruumipuudusel külvamata. Ja kapsaid oma laiade seelikutega pole ammu võimalust olnud kuhugile maha panna. Tellisin nüüd alustuseks spargelkapsast, vaataks, mis saab. Kunagi sai proovitud, kuid neile ei moodustunud midagi peale, oli selle taga siis vilets seeme või oskamatu kasvataja. Ja midagi päris uut oli ka vaja põnevuse pärast - paksoid ja naerist võtsin ka. Selline kena korvitäis tuli:

Tomat ''Roma''
Tomat F1 ''Tolstoi''
Nuikapsas ''Luna''
Jääsalat ''Frillice''
Porgand ''Nantes 5 Monanta''
Porgand ''Samson''
Porgand "Lange rote Stumpf"
Kurk "Melody" F1
Kurk ''Dirigent'' F1
Hernes ''Looming''
Hernes "Aamisepp"
Paprika ''California Wonder''
Muskaatkõrvits ''Muscade de Provence''
Till ''Superdukat OE''
Spargelkapsas ''Lucky''
Varsseller ''Nuget''
Juurseller ''Maxim''
Naeris ''Petrowski''
Pastinaak ''Halflong White''
Lehtpeet ''Lucullus''
Hiina lehtnaeris (paksoi)
Vürtsbasiilik ''Osmin''
Sinine nemeesia ''Kuninga Mantel''

Seda nimekirja vaadates tundub, et äkki jääb ka sel aastal maast puudu. :)
Ja kuhugile peavad veel ka suvikõrvitsad ning kaalika-, peedi- ja porrupeenrad mahtuma. Ja sibulad. Eelmisel aastal oli 1 peenar sibulat, kuid selle korvitäiega vedas välja vaid detsembri lõpuni, ehkki säilivus oli hea:


Küüslaugusaak, mis ma seekord maasikate vahelt üles koukisin, oli mega! Peaaegu kõik on veel alles ka, olen nagu unustanud tarvitada. Säilib aga eeskujulikult:
Kahjuks unustasin sügisel uued maha panna - varem pole minuga sellist asja juhtunud! Järgmisest sügisest olen seega küüslaugutu . . .

Lillede peale ma veel ei mõtle ja suvelilli külvan ka vähem. Mitte et ma nendega jändamisest tüdinud oleks, kuid . . . tuju võttis ära näha, kui paljud neist eelmisel suvel isa käes muruniidukilihaks said. Ma võin lapse rahuliku südamega niitma saata ja ei pea muretsema, et millestki ilma jään, kuid isa tarbeks - olen seadnud pulkasid ja silte ette, teinud laiad peenraääred, korrutanud, et me ise niidame, kuid tutkit - tema marsib oma niidukiga ikka sealt üle, kust tahab. Neoonoranže linte pole veel tahtnud koduõuele tuua . . . Ma ei jõudnud lõpuks enam kokku lugeda, mis õied mul kõik eelmisel suvel nägemata jäid. Levkoid oli viimane piisk, pärast seda tapatööd ei tahtnudki enam aeda minna neid laipasid nägema, nii ma ilmselt jalapealt talveunne jäingi.
Noh, ma ei pane neid oranže linte, kuid ei külva ka sel aastal midagi põnevat, millest oleks kahju ilma jääda.

esmaspäev, 30. jaanuar 2017

Kui aednik magab . . .

Talveuni on olnud pikk ja sügav. Huvitav, eelmisel aastal tegin juba jaanuaris luugid lahti. Esimese seemnetellimuse olen viimastel aastatel 6. veebruaril teinud, eks näis, kas saab selleks ajaks maast lahti või mitte.:D

Lastes sel aednikul magada kaua ta tahab, teine osa minust on hakanud aga käima heegelnõela avastamas. Minu heegeltööd võib seni ühe käe sõrmedel üles lugeda, kuid varsti võib juhtuda, et tuleb teine käsi ka appi võtta. Ma küll ei kasuta heegelkonksu sihtotstarbeliselt (linikuid heegeldamas mind ei taba), kuid kudumiseks käib ta küll. No et kui kuduja juba heegeldama satub, siis peab tulemus ka välja nägema nagu kootud. :) Alljärgnevalt mõned stiilinäited:

Üks meriinovillane "kudum":

Peter Pan'i lõngade vastu on mul seletamatu nõrkus . . .
 Müts ja kaelus, mõlemit pidi kantavad, lõngaks täisvillane Novita Puro:
 
. . . ning ühed alpaka ja villasegused kindad lõngast Steinbach Wolle Biowolle:


Heegeldamine on uus ja põnev asi minu jaoks, see ei tähenda aga, et ma kudumist maha oleks jätnud. Kudumine on ja jääb olema minu second nature. Kõiki viimase aja kuduprojekte pole jõudnud üles pildistada, vaid mõned neist siin:

Kõigepealt üks kohvi joomise aksessuaar - tassisoojendaja tuledeemon Calciferiga. No et kuduja kohv ei külmetaks. :D


Sellise nööbiga käivad tassil püksid kinni. :)


Järgnev on rubriigist "kudumid filmidest" - Bella müts ja kindad "Videvikust":

Lähemalt ka - kindad alpaka ja villasegusest lõngast Drops Andes:

 . . . ja müts  Drops alpakast. Oh! See ju ka heegeldatud. :)


Veel üks Bella müts Videviku saaga filmist "Päikesevarjutus", lõngaks Debbie Bliss Donegal Luxury Tweed Aran:


. . . ja klõps originaalist - tundub, et lõng sai üsna naelapea pihta leitud :D




Hea lihtne muster oli, tuli tahtmine veel üks samasuguste triipudega teha, seekord Novita Luxus Alpaca lõngast:

Bella mütsist jäi tviidlõnga järgi, kudusin selle koos mingi tundmatu karvikuga üheks soojaks peavarjuks. Vähe juhm pilt ainult, sõrmed hakkasid õues külmetama!



Palmikumütse sätendavast Wendy Peter Pan lõngast, mille vastu ma ei saa . . .


. . . üks komplekt alpakast, Alvita Alpaca täpsemalt - mütsi tuti suutsin oskamatu pildistamisega nähtamatuks muuta . . .



. . . veel üks sama firma alpakalõngast peavari . . .



Kõige soojem müts, mis ma elus teinud olen, viltimislõngast:


Mu absoluutne lemmiklõng on aga Islandi lambavill. Ta on ju nii kerge, kuid soe ning see pikakarvaline pind, mis kududes jääb . . . mõnus.  Islandi kampsunite tegemisest oli poolikuid tokke järel, sai neid pisut ära kasutatud. Üks müts . . .



. . . ja kahekordsed kindad, mis vileda tuulega jaanuaripakasepäevadel asja ette läksid:
Tundub, et meie majas on kindaid ja mütse nüüd igaks elujuhtumiks ja ilmselt rohkemgi, kui ühel aednikul või muidu inimesel vaja läheks. :D

teisipäev, 8. november 2016

Tulukestega pimedale ajale vastu

Midagi ei ole teha, juba teist aastat lõpeb minu aiahooaeg pooles augustis - blogipostitused on tõestuseks. Septembrisse välja mässan veel igasugu hoidiseid teha, kuid aeda enam ei kisu, eriti veel kui ilmad ka ei kutsu. Käsitöö võtab üle ja nii see jääbki, kuni jaanuaris hakkavad seemnemõtted peas idanema.

Sinna on aga aega, enne tuleb pime aeg üle elada. Sügismasenduse ennetamiseks ostsin sel aastal igasugu tulukesi tubadesse. Eriti armusin ära viinamarjaväätidest valguskettidesse - neid sai tellitud nii tähekesi kui pallikesi. Kuna tunti huvi, siis ka mõned pildid tulukestest:

Ja kiilidega valguskett lapse tuppa:



teisipäev, 16. august 2016

Hoidistamise aeg

Kui mul siin ühel päeval õnnestus kohalikust poest lahtiselt müüdavat tomatipasta kontsentraati saada, teadsin millega mu lähipäevad sisustatud saavad. Tegelikult oli plaanis hoopis õuntega tegelema hakata, aga seda soodsat kontsentaati ei ole ju alati saada, krabasin kohe terve kilo. No ja siis seda vaaritamist ikka jagus . . .




Jälle seesama ikra, ainult poole väiksema tomatipasta kogusega.

Sellega oli kontsentraat ära kasutatud, kuna aga suvikõrvitsad ja tomatid jätkasid pealetungi, tuli ka järgnevad päevad pliidi taga veeta . . .




Pärast kõike seda vaaritamist tundsin, et nüüd ei taha tükk aega enam ühtegi tomatit näha. :D Nädala pärast tuleb aga ilmselt uus ketšupilaar teha, see praegune keetmine oli vaid esmaabi kasvuhoonele.

Näputööaeg on mul vist ka kogu aeg, polegi sellist aega, kui ei nokitseks millegi kallal. Kui üks asi lõpeb, siis seda rutem alustan millegi uuega, lihtsalt pildile pole kõik jõudnud. Näiteks mitmed paarid sokke jõudsid enne soovijateni ilma, et oleksin jõudnud neid jäädvustada.
Minu viimase aja lemmikmustriks on hobuserauapalmik. Kuna me lapsega loeme hetkel mitmekümnendat korda Videviku saagat, mina oma inglisekeelset varianti, tema eestikeelset, siis oli igati paslik võtta järgmiseks tööks Bella kindad Videviku filmist, mis on just hobuserauapalmikus. Samas stiilis mütsi mõtlesin ka juurde:


Kuna lapsele need nii meeldisid, siis kudusin talle veel ühed samasugused valgest laamavilllast, tema soovil lühema randmega. Samast lõngast müts ja sall olid tal juba enne olemas.


Kirjud kindad olid mul juba ammu valmis, ootasid vaid pildile saamist. Ma ei mõista, mis sellesse mustrisse pandud on, mis mind tõmbab. Laps kah ütles, et tõmbab, et selline kodune muster või nii. Kindad on tegelikult tumedamad: