Jõudsin ka nii kaugele, et teha klõpsu oma lilleamplitest enne kui nad ära õitsevad. :) Kahju, et lõhnafaili ei saa postituse juurde lisada - taustal oleva jasmiini oma siis, see aroomipilv tervitab iga kord kui uksest käia . . .
 |
| Sitsilled, petuuniad ja kuldkakrad (mis ühes amplis veel ei õitse) |
Vahepeal tõi kuller maiuspala - Aavikuemanda hortensiad. :) Täitsa värske väljanägemisega saabusid.
Ai, ja nüüd ma valetasin käte mullaseks tegemise kohta. Ma sain küll käed mullaseks - ma tegin peenra. Ehkki küll pisikese peenra - sellepärast see mul ilmselt meelest läkski. :P Nimelt meil on tagaaias muru sees kahurijalg, mida keegi ei saa kätte, sest tundub, et kogu see kaadervärk on maa sees ja selle tõstmiseks oleks kopat vaja. Või kolme meest kaevama. Tegelikult ega ma ei tahakski seda maa seest välja saada - kuhu ma selle tapariista oma aias paneks?! Levitaks veel halba energiat . . . Kuna tal aga on ots maast väljas, siis niita seal ei saa (selle otsa ma meie bensiinimootoriga muruniiduki ära lõhkusingi), seega tegin selle koha peale hoopis pisikese ümmarguse peenrakese. Ja istutasin sinna ammu oma kohta ootavad valge tunbergia taimekesed. Õitsegu need valged lillekesed seal siis kõigi nende mälestuseks, keda see kahur seal kunagi põrmuks põmmutas . . .
Tagaaia murus turritas muidu veel üks puhmas - oblikas. No miks ma kõik need aastad seda seal taga muru sees kasvatasin? Võtsin ta välja ja kolisin oma taastatud ja hetkel vähe hõredasse maitseainepeenrasse üle.
Ja see oli tõesti kõik tänase aias käte määrimise osas. :) Isegi lehetäidega ei pidanud käsi määrima, sest neid lihtsalt ei olnud roosidel.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar