Esmaspäev, 28. märts 2016

Aasta esimene roositellimus


Täna oli ikka võrratu ilm, sai aiatoolid ja võrkiik välja veetud ning õunapuu all nägu päevitatud. Homsest algab taas töö, kuid mul pole midagi selle vastu - iga uus päev viib suvele lähemale.
Kiisu ka püherdas tee peal ja võttis päikesevanne. Piilusin poole silmaga, mida ta seal varitseb - need olid 2 kirjut liblikat. Kirju suvi, niisiis, kindlustatud nagu naksti. Pärast laperdas kollane ka veel lisaks.

Käisin kohe mitu tiiru aias ja püüdsin meenutada, kus miski kasvab. Igasugu ennenägematutest kohtadest ajasid mingid ninad välja, uued tulbid, nartsissid, krookused. Olin neid sügisel ikka parasjagu mulda suranud ja sealamas ka unustanud. Huvitav ikka, kuidas talv paadunuimalgi taimehullul peast pühib, kus tal midagi kasvab?

Kadude kohta ei oska esialgu midagi arvata. Liblikapõõsas ei näidanud elumärki - see oleks küll hull lugu. Olin ta ka muldamata unustanud . . . Kui temaga on lood kehvasti, pean igal juhul uue saama - miski või keski ei lõhna nii tugevalt taruvaigu järele, isegi mitte mesinik või taru ise.

Vähemalt mu roosid näivad olevat talve üle elanud, kõigil paistab rohkemal või vähemal määral rohelist. Kartsin just oma uute burboonrooside pärast, kraadiklaas käis sel talvel ikka -28C peal ära. Nemad näevad aga just kõige tublimad välja. See andis julgust uusi juurde tellida. Schultheisist, 10 roosi, nagu eelmiselgi aastal. See on selline paras kogus, mis ei ravi, kuid hoiab roosipalaviku stabiilsena. Põhiliselt siis vanad roosid ja kibuvitsad:

Rosa multiflora - rohkeõieline kibuvits
Venusta Pendula - väänroos
York & Lancaster - Damaskuse roos
Conrad Ferdinand Meyer  - kurdlehine kibuvits
Reine des Violettes - remontantroos
Great Maiden's Blush - valge roos
Comte de Chambord - sügisene damaskuse roos
Stanwell Perpetual  - näärelehine kibuvits
Reine des Centfeuilles  - sajalehine roos
Amy Robsart - näärmekas kibuvits

Ülejäänud roosisoovid loodan kodumaal realiseerida.


Pühapäev, 27. märts 2016

Prints on kohal!

Kevadesoojus saabus seekord koos munadepühadega. Ei teagi, mitu kraadi väljas on, ilmateade ütleb, et +9C, kuid tundub, et see on veel tagasihoidlik ennustus. Ja Accuweater lubab samasuguseid kraade ja enamgi veel terveks kuuks - kui mõnus!

Tänase seisuga on kõige hädalisemad pikeerimised tehtud. Alustasin  kaksikannuse ja tomatiga ning mõned päevad hiljem said pikeeritud lobeelia, peen iluürt, suutera, kaenal-lõhiskellukas, metstubakas, lilltubakas ja sitsililled.
Jaapani humala kohta oli kirjas, et on väga aeglane idaneja, kuni 60 päeva. Noh, minul vupsasid nad küll vähem kui nädalaga üles ja kasvatasid omale kaelkirjakukaelad. Pikeerisin nemadki ära, jogurtitopsid olid kõige sügavamad selliseid kaelu mahutamaks. Nüüd võib mõnda aega hinge tõmmata, siis peaksid varsti olema pikeerimiskõlblikud ka jalapeno pipar, lõvilõug ja kapimaa ööpalsam.
Ämbliklill jäi mul sel aastal jälle üles tulemata. Eelmisel aastal sain tervest pakist vaid 3 taime. Tiiviklill tundub ka et ei tärka.  Ja miisusaba osas ma isegi ei looda enam, kahju - tahtsin väga neid pudeliharja moodi sabadikke näha.

Tänast päeva ei saanud ka niisama maha logeleda. Lapse toas läks lambikuppel katki, ja hea oligi, et läks - sai uus roosidega asemele tehtud:



Mõne aasta eest sai talle veel üks roosiline lamp õmmeldud:


Tegelikult tal seal ainult isetehtud lambid ongi - laevalgusti on samuti minu õmmeldud - "capiz" lühter. Jutumärgid, kuna see on siiski järeleaimatud capiz, kolmekordsest kokkutriigitud vahapaberist, mida pidin tookord lombi tagant tellima:


 Detail - palju õmblusmasinaga vuristamist oli . . .



Igas valguses jälle omamoodi . . .


Swarovski kristall oli lapse erisoov . . .


Ja pimedas jälle kolmandat moodi . . .


Tegelikult sai tol 2013a. suvel ikka palju asju veel õmmeldud, Blogger läheks vist umbe kui neid postitama hakkaks . . . Siis vahepeal oli paus ja nüüd jälle on selline tunne, et õmbleks õige ühe patchwork-seeliku, aga sellise, mis lapitekki ei meenutaks.

Pühademunad said seekord niisugused - sibulakoored on ikka mu lemmikud, rohekad on kassinaeritees keedetud ja roosad toore peedimahlaga toonitud:


Kolmapäev, 23. märts 2016

Printsi ootel

Kevad, oh, kevad - keda kõik ootavad kui printsi valgel hobusel (Rahmeldaja väljend), kellest kõik unistavad ja õhkavad ta järele, kes aga nii raskesti kättesaadavat mängib. Kuuldused ta voorustest kui ka heitlikest eluviisidest on kõigil keeltel. Kord ilmutab ta end, kui sa ta tulekuks veel valmiski pole, ulatades kimbu lumikellukesi, pannes su südame põksuma. Siis jälle kappab minema, paks lumevaip taga, endast jälgegi jätmata. Kuuled, kuis teda siin-seal nähtud olla, võtmata aga vaevaks läbi astuda. Tõotad, et ei usu enam ta tühje lubadusi, jooksku aga sarvi maha, kuniks . . . Kuniks ühel päeval leiad ta end ootamas, olles kaunistanud su õue kaunimate kevadlilledega, ning sealsamas andestad  talle kõik ta iseloomu puudujäägid. Ta on tulnud, et jääda.

Kuna tundub, et printsi annab veel kaua oodata, iga päev oma 7-9C miinuskraadi . . . Lasin seega varrastel edasi käia ning kudusin lapsele uued sokid:

Laupäev, 19. märts 2016

Puhkus algas!

Kui muidu oleme kolmanda kooliveerandi lõpuks ikka üsna ära lõpnud, siis seekord laps ütles, et polegi nagu sellist tunnet, et vaheaeg peaks hakkama - üldse pole väsinud. Sama siin. Tea, kas äkki hernevõrsete söömine andis energiat - täna külvasin juba kolmanda karbitäie. Tegelikult see lõpnud tunne oli, veebruaris, siis käisime küll ja kurtsime, et ei taha, ei jaksa . . .

Esmaspäeval saabusid mu Barnhaveni priimulaseemned ning neljapäeval teine Chiltern Seeds seemnelaar. Sai siis kohe ka uusi külve tehtud: nemeesia, Jaapani humal, ämbliklill, tiiviklill, Jalapeno pipar, ibeeriselehine tukalill ja suur lõvilõug said tuppa mulda ning priimulaseemned läksid karpidega õue. Kuna siin aeg-ajal möllab hull raju, siis vaatan ikka aknast, ega need karbikesed mul lendu pole läinud. Seni on paigal püsinud, kivid kaane peal.

Eelmises postituses mainitud sätendava lõnga kudusin kohe ahnelt uueks projektiks. Randmesoojendajad Gondori Valge Puu ja seitsme tähega peaks hoidma käed soojas ning ("Sõrmuste isanda" austajale) andma ehk ka mõningast lootust inimkonna lunastusse. :P






Reede, 11. märts 2016

Sädeluse kütkes

Kuniks aknalaudadel käib mul reibas idanemine (kõik külvid on üleval peale Miisusaba), uitab minu vaim hoopis helmemaailmas.
Pandora stiil ei olnud minus varem mingeid erilisi emotsioone esile kutsunud. Kuniks nägin ühes ajakirjas reklaami - ühe amuleti hind algab kõigest 29,- eurost. See "kõigest" on minu puhul varemgi liikuma panevaks jõuks osutunud midagi ise tegema hakata. Hakkasingi siis uurima, mida sellises stiilis  käevõru tehes üldse teadma peaks. 

Kõigepealt on vaja spetsiaalse kinnitusega käeketti. Sellel on kaks nö stopperit, mis jagavad käevõru kolmeks osaks ning kuhu saab kinnitada klipsid, et helmed edasi-tagasi sõitma ei hakkaks:


Keti otsa saab siis hakata ajama helmeid ja amulette, ikka vastavalt oma maitsele. Ja turvakett on ka oluline - et käevõru avades helmed välja ei sõidaks.

Eesti helmepoodides on Pandora stiilis helmeste ja amulettide valik väga kesine, samuti pole leida neid spets kinnitusega kette. Tuli seega pilgud Hiina poole pöörata. Aliexpressis on Pandora stiilis vidinate valik röögatu ning hinnad algavad (seekord jutumärkideta) kõigest 0,29 eurosendist.

Tellisin siis pihutäie mind kõnetavaid vidinaid ära ning nüüd nad mul siin saabuvad riburadapidi. Pea iga päev on mõni tilluke ümbrik postkastis olnud. Täna võisin juba kaks käevõru täis laduda, kuigi neid kulinaid on veelgi tulemas.






Täna saabus ka mu sätendav lõng, millest mõtlesin kududa randmesoojendajad. Mul on mingi seletamatu sinise-hõbedase kombinatsiooni kiiks viimasel ajal, ja värvitooni nimetus "Moondust" ei jätnud ka külmaks. :)


Laupäev, 5. märts 2016

Kuukingad ümber istutatud

Jootsin just oma kuukingasid, kui tuli sõnum, et täna saabub mu orhideemuld. See käis küll kähku - eile tegin Bauhofist tellimuse ja täna juba kohal. Tegelikult tobe on tellida ühte asja ja maksta sama palju saatekulu, kuid mida teha kui kohalik lillepood müüb vaid Substrali orhideemulda, mis pidi olema paha-paha. Ja egas linnaskäik ka odavam tuleks.

Olin alati omale mõnda orhideed tahtnud, nad on ju nii erinevad teistest toataimedest, samuti nende hooldus. Sõbranna pidas mu soovi meeles ning paar aastat tagasi kinkiski mulle ühe rõõmsavärvilise kuukinga.


Hiljuti tõi ta mulle veel kaks tillukest kuukingatopsi, sõnadega, et ehk nad edenevad sinu juures paremini. No mis mul sellise väljakutse vastu sai olla. Ehkki lehed olid neil suht dehüdreerunud ning taimed ise kaelani sambla sees. Orhideekasvandustes pidi sammal juurutatamiseks väga levinud olema, pikemas perspektiivis see aga substraadiks ei sobi.

Kastsin, väetasin ja jälgisin oma uusi kasvandikke järgneva kuu jooksul, üks neist ajas isegi uue lehe, muidu nägid nad aga endiselt närtsinud välja. Oli selge, et viga on potis peituvas ning ilma ümber istutamata siin suuremat muutust ei näe.  
Uurisin siis netist substraatide kohta, sõelale jäid sellised nimed nagu Currlin, DCM, Biolan ja Kekkilä. Jamad (liiga samblased või peene tekstuuriga) pidid olema Matogard, Compo, Substral jpt. Minu hammas hakkas hetkel vaid Kekkilä peale ning sellega ma kohe tegutsema asusingi kui kuller ära käis.

Kõigepealt substraat ja taimejuured märjaks, elutud juured ära lõigata ning otsad kaneelitada. Kõige viletsamal kuukingal polnudki potis suurt midagi, oli teine vaid õhujuurte peal elus püsinud. Tema kaaslane oli tunduvalt paremas seisukorras ning vajas ka suuremat potti - milleks ma valmis ei olnud. Lõpuks lõikasin ühest majapidamises leiduvast topsist talle sellise kõveriku servaga eluaseme. Nüüd tuleks talle viisakas ümbrispott leida . . .


Kuna mulda oli kõvasti üle, uurisin ka oma suurt kuukinga. Olin tal sügisel  õievarred maha lõiganud (viimane õitsemine oli kehvem), ja kuna ta kippus end ka külili ajama, otsustasin temagi uude substraati istutada. No et kui, siis juba - rohkem uudishimust, et mis seal potis pealtnäha lihavate juurte vahel toimub. Tegelikult leidus keskel tõesti kaks mädanenud juurt - ehk ka sellest jäi viimane õitsemine tagasihoidlikuks.

Nüüd on vaid küsimus, kes mu kuukingadest esimesena õievart hakkab ajama.


Lõpetuseks üks mu lapse tehtud kiisupilt:

Kitty

Reede, 4. märts 2016

Aasta esimesed idanejad

Tegelikult kõige esimene idaneja oli mul üks üksik ämbliklill, kes sündis juba eelmise aastanumbri sees lillepotti jäänud kevadisest idanemata külvist. Vaat nii kaua võtab mõnel aega otsutamisega, kas tulla või mitte tulla siia ilma. Pean nüüd vaatama, kuidas see enneaegne laps mul toas vastu peab. Minu silmad näiteks seletavad tal isegi miniatuurseid õienuppe:
Detsembrikuulaps - ämbliklill

Järgnevad veebruarilapsed peen iluürt ja suutera:
Peen iluürt ja suutera 

Basiilik ja kaenal-lõhiskellukas. Viimase seemne korjasin ise, kohati vettinuna, ning polnud üldsegi kindel, kui valminud see üldse oli. Kuid nagu näha, tõusmed tulevad:
Kaenal-lõhiskellukas ja basiilik
Kaksikkannus tuleb nagu muru üles ja lobeeliast väiksemaid taimebeebisid vist pole olemas:
Kaksikkannus ja lobeelia
Täna tõin ka tomatimulla kelguga poest ära ning ei hakanudki naistepäeva ootama, panin kohe seemned mulda - Brutus, Härjasüda, Marmande ning Brandywine Yellow. See kollane ei olnud suurem asi maitseomadustega (liiga hapu), samas aga väga eeskujulikud talvised voodialused järelvalmijad ja säilijad. Viimased seemned pakis, pistsin nemadki mulda ära.

Veel sai täna külvatud porrulauku, lilltubakat, metstubakat, kapimaa ööpalsamit, teise laari suhkruhernest tubaseks söömiseks - ning veelkord ämbliklille.

Palju külvamisi ootab aga veel ees, sest täna sai tehtud veel kaks seemnetellimust. Kõigepealt Chiltern Seeds lehelt:




Unimagun                   - Papaver somniferum var. paeoniflorum, 'Lilac Peony'


Sinine kurekell            - Aquilegia caerulea


Sinine kurekell            - Aquilegia caerulea, 'Rose Queen'


Tiiviklill                       - Scaevola crassifolia


Kurekell-ängelhein      - Thalictrum aquilegifolium


Delavay ängelhein       - Thalictrum delavayi, 'Album'


Lõhis-mungalill            - Tropaeolum peregrinum


Pruudisõlg                   - Zinnia elegans, 'Benary's Giant White'


Pruudisõlg                  - Zinnia elegans, 'Luminosa'


Unimagun               - Papaver somniferum var. paeoniflorum, 'Flemish Antique'


Unimagun                  - Papaver somniferum var. paeoniflorum, 'Scarlet Peony'


Unimagun                      - Papaver somniferum, 'White Cloud'


Kukemagun                    - Papaver rhoeas, 'Mother Of Pearl'


Kukemagun                    - Papaver rhoeas, True Shirley Poppy


Nemeesia                       - Nemesia strumosa, 'Triumph National Ensign'


Meelespea                      - Myosotis alpestris, 'Ultramarine'


Aedlevkoi                       - Matthiola incana, Giant Excelsior Column


Hispaania käokannus    - Linaria maroccana, 'Fairy Bouquet' Mixed Colours


Jaapani humal                - Humulus japonicus variegatus


Rukkilill                          - Centaurea cyanus, True Wild Form 


Püramiidjas kellukas      - Campanula pyramidalis


Püramiidjas kellukas      - Campanula pyramidalis var. alba


Pastinaak                        - Parsnip, 'Tender and True'


Kõrvits                             - Pumpkin, 'Atlantic Giant' 


Jalapeno pipar                 - Capsicum, Chilli Pepper, 'Jalapeno'


Kambria ebamagun         - Meconopsis cambrica, 'Frances Perry'







Barnhaven lehelt sai tellitud mõned priimula seemneid:

Footlight Parade (Juulia priimula)
Garnet Cowichan
Apple Blossom (Jaapani priimula)

Oeh . . . need olid vist need mu peamised une ja meelerahu röövijad viimasel ajal. :)