Viimased istutustööd

Täna ma istutasin, aias. Väljas oli -1C, labidas läks maasse, mis muud kui taimed mulda. 3 lamavat talihalja ja vahulill - kui hea oli taas mulda küünte alla saada! :) Talihaljad läksid turbapeenrasse, vahulill kuhugile, kus ma oletasin, et mingeid sibullilli ei tohiks all vastu tulla. Kuivanud lehed kuhjasin kõige peale. Minu esimene novembrilõpu istutamine . . . nüüd jääb vaid loota, et me kohtume veel kevadel.

Tihased on linnumajas jõudsalt pekki söönud ja kass on toa poolel alati valves. Vahel kolksud käivad ja siis võib leida aknalaualt paar puruks hüpatud säntpoolia lehte. Siin on pilt meie uusimast säntpooliast - lapse sünnipäevalill:

 

Ka näputööd on saanud vahepeal teha, kudumise kõrvale. Laps tuli ühel päeval jutuga, et Loom Bands on see, mida temal nüüd vaja on. No ei tõuse minu käsi nii kallilt seda kudumisalust ja kummirõngaid ostma, mis võivad olla veel potentsiaalsed allergiatekitajad! Ja üldse, kas tänapäeva lapsed polegi sõpruse käevõrudest kuulnud, mida saab punuda kodus lademetes seisvatest mulineedest ja puhta tasuta? :P Ok, ühe käevõru tegemine nõuab 3h ja kuna emal on rohkem puhkepäevi kui temal, siis asusin punuma - tulemus on, et nüüd soovitakse neid juurde ja juurde. :D Õpetusi leiab Youtube'ist.

Veel käevõruteemal. Linnas käies on ehtepoed ikka tütarlapsele magnetiks. Leiti siis sealt üks käevõru, mis meeldis, suht lihtsake. Aga jällegi - 7 eurot kumminiidile aetud pärlite eest?? Eriti kui ma tean, et nad maksavad vaid sente . . . meil on kodus suht samad pärlid, kristallid ja kumminiit olemas. Laps oli küll pisut umbusklik kui ma lubasin, et teen talle ise samasuguse ja hoidku oma 7,- muuks tarbeks. Kuid tulemus oli, et nüüd ta palub, et ma teeks veel ja veel neid juurde. :)

Eile algas tali :)

Esimene lumi tuli eile maha ja meie lapsega tervitasime seda linnas. Enne seda sai veel vihma ja libedust tunda. Hommikul vara bussi peale kõmpides ei viidanud miski sellisele ilmamuutusele - kraadiklaas näitas -4C, käisime arstil, uitasime poodides. Ühel hetkel poest väljudes oli aga jalgealune enneolematult libe. Peenikest vihma piserdas taevast ja inimesed olid ettevaatuse huvides hakanud liikuma uisusammul või ettevaatlikult kooserdades. Kui bussi peale hakkasime minema, kukkusid esimesed väljujad kõik pikale. Ja kui buss kodukohas peatus, siis olin libeda unustanud ja esimese bussist väljujana käisin ka loomulikult pikali. :D Õnneks viga saamata. Õhtul hakkas siis korralikku laia lund tulema. Nüüd on puudu veel Advent ja jõulukaunistused. :) Nädal aega vaja veel kannatada, siis läheb kaunistamiseks.

Täna tuli veelgi lund lisaks, sai juba kelguga poes käidud. Teel vaatasin ümberkaudseid aedasid - talvel lumega on ikka ilus kui aias on okaspuid. Kindel otsus, et järgmisel aastal toon ka omale väikesekasvulised okaspuud aeda, sellised, kes jäävad allapooleteisemeetrimeesteks.

Täna oli aega ka linnumaja akna taha üles seada, pekitükid katusele kinnitatud. Rasvapallide tarbeks sulatasin paki searasva, segasin sinna hulka mitmeviljahelbeid ja hirssi ja jätsin sahvrisse hanguma. Päevalilleseemneid oleks võinud ka panna, kuid neid saavad linnukesed süüa väljas ka otse õisikutest. Kõvaks läinud toidusegust saab siis pallid veeretada ja linnumajakesse panna. Kulus vaid mõni minut kui tihased olid juba peki avastanud. Kassil läksid linde nähes ka kohe silmad põlema ja võttis varitsusasendi sisse. Tegelikult ta ei pääse neid ehmatama, aknalaual on piisavalt lillepotte ees - Tantalose piinad. :P

Tõin ka ämbritäie lund tuppa sulama, lillekastmisveeks (Muhediku nõuanne). Kuidas ma küll varem polnud selle peale tulnud?! Et milleks riigivett raisata.

Sumpasin ka aias ühe tiiru teha. Ega seal midagi teha ei ole - kõik on lume all. Järgmise nädala lõpul võiks siis ehk roosid ära katta - selleks ajaks on nad 2 nädalat külmakraade saanud. Ehkki ma ei ole kindel, kas teha seda üldse . . . nagu kogenud roosikasvatajad hoiatavad - et pigem vähem katta või üldse mitte kui liiga vara. Samas kohalikes aedades, kus suviti kõige lopsakamat roosiilu on näha saanud, on roosidel ämbrid ja kuuseoksad peal seisnud juba septembri lõpust alates. Mis nipiga nende roosid sedasi talve üle on elanud ja alati võidukalt õitsevad, on mulle mõistatus. Aga aednikud loevad oma tibusid kevadel - elame, näeme.

Toalilledest ja aalujatest

Laupäeva hommikul ärgates ei oleks ma kuidagi osanud arvata, et õhtuks on minust saanud Aalujate klubi liige - aitäh minu kutsujale! :) Olin väga üllatunud, et sain sedasi üles korjatud, olin suht kindel, et pean seda aiapäevikut siin igavesti vaid iseendale. Aga ju siis pidi teisiti minema ja olen vaid rõõmus selle üle.
Eks mõne taime hoolduse kohta googeldades komistab aiapidaja varem või hiljem mõne aiablogi otsa, kus siis ka aalujaid on mainitud. Ja siis mõistatad omaette, et huvitav, mis nähtus see aalumine olla võiks . . . Kuna kõige ligilähedasem sõna aalujale on kaaluja,  ja A sõna alguses tähendab kindlasti aeda (mida muud) - et siis äkki sellised hästi kaalukad aednikud?! Selles mõttes, et kes enne ikka kaaluvad, mida omale aeda tuua. Selline ettekujutus tekib siis asjassepuutumatul. :P Kuid Muhediku blogist sai kenasti selgituse sõna tähendusele ja kaalukust, näe, ei olnudki üldse mainitud. Et ma ka täitsa sobin siis aalujaks, minu taimesoovid on ikka täitsa kaalutlemata - muudkui tahan ja tahan seda ja teist taime juurde. :D

Aeda ei ole aga viimased päevad saanudki, see-eest sai aknalaua taimede pere pisut täiendust - uus isadepäeva säntpoolia ja mu esimene jõulukaktus.
Uus säntpoolia on nii mõnusat sametist värvi ja õieservad on justkui härmas. Pildile jäi ka meie esimene sinine säntpoolia, mis on mai algusest peale suht vahetpidamata õitsenud.

Jõulukaktus

Jõulukaktuseid tahaks kindlasti juurde - jumaldan tubaseid õitsejaid! Esialgu vaatan aga, kuidas ma selle esimesegi pidamisega hakkama saan, kogemusi ju veel pole. Säntpooliaga on lihtne olnud - teda ei tohi lihtsalt kasta kogu aeg, ehkki tahaks. Ja kui kasta, siis ainult alt ja kui ta on isu täis joonud, siis ülejääk ära kallata.
Siin jõulukaktuse kõrval paistab ka killuke kuukinga, mis mulle sünnipäevaks kingiti ja kelle vajadusi pean ka alles tundma õppima. Õiteilus jäi ta pildistamata ja üsna ruttu närtsisid ta õied ära - ilmselt mu oma süül, sest avatud akna ette jäädes sai ta tõmbetuult. Nüüd on tal aga uued õiepungad avanemisjärgus ja kui õitsemiseks läheb, tuleb ka temast pilti teha.
Tubastele õitsejatele tuleb kindlasti veel lisa, sest laps soovib oma sünnipäevalilleks ka mingit toalille.

Ja nüüd tõi kuller lapse sünnipäevakingituse ja see tuleb ruttu läbi lugeda, enne kui see pakkimisele läheb:

Aeda tagasi

Aiaigatsus oli nende päevadega suureks paisunud. Hommikul ajasin kohe vatid selga ja läksin aeda märja ja löga sisse müttama - et saaks aga midagigi teha! :P
Eks see kudumine ole ikka vilets aiaelu aseaine - lambavillast saadud energia on vaid pisuke, võrreldes värskes õhus töötamise ja maaenergiaga. Aga no parem kui mitte midagi, ühed sõltuvust tekitavad tegevused mõlemad. :) Kudumine lihtsalt väsitab vähem.

Aias istutasin kuldvitsa ümber ja lõikasin mõned püsikute varred maha. Midagi jätsin ikka alles ka, et mingidki varred ikka püsti ka oleks kusagil. 
Tagaaias roosipeenar oma üles mullatud kuhilatega pole küll enam mingi vaatamisväärsus - karta on, et ma panen edaspidi roosid ikka kuhugile püsikute vahele.
Kui mõelda, et millist aeda ma tahan, siis hing kisub vist ikka pigem metsikuma poole. Et kaotaks peenrad üldse ära ja tekitaks segaistutusalad. Ehkki korrektne oleks olnud aia pidamist alustadagi mõtlemisest - mida ma üldse tahan, mis on mu visioon. Mina aga alustasin hoopis kauaigatsetud taimeunistuste elluviimisest. No et kõigepealt ikka midagi hingele. :) Aga pole hullu. Eks tehes see visioon hakkabki tekkima kui seda varem polnud. Ja mu taimesoovid sobituksid ka segaistutusega  aeda, pole hullu kui peab midagi kusagil ümber tõstma. 
Ja muru peaks kindlasti vähemaks jääma! Näitas sellesuvine suur niitmine. Selle asemele rohkem lillepuhmaid, põõsaid ja õitsvaid pinnakatjaid. Samuti võiks tutvust teha okaspuude minivormidega. Ehkki nende kasvatamisest ei tea ma veel midagi. Aga talv on veel ees ja jõuab end kevadeks pisut harida küll. :P