kolmapäev, 25. juuni 2014

Muruniiduk

Ah, mida kõike kasulikku on saanud viimaste soojade päevadega aias teha! :) See kõik pole aga nii huvitav selle kõrval, et täna saabus mu lapsele tellitud käsiniiduk. Oli teine juba ammu peale ajanud, et tema tahab muru niitmise enda peale võtta. Mis mul võis sellise asja vastu olla - ainult et siin oli üks et. Kuna elektrilist muruniidukit isa ei luba meil kummalgi puutuda, see pidavat "tapma", ja bensiinimootoriga muruniiduk on parandamatult katki, siis oli vaja sellist muruniidukit, mis ei tapaks ega läheks iga asja peale katki, ja et laps ka saaks sellega niita ilma, et ma peaksin ta elu ja tervise pärast muretsema.

No kui me selle riistapuu karbist välja võtsime ja kokku kruvisime, siis võib öelda et ülejäänud päeva me tõesti ainult niitsimegi. :D Peaagu terve krundi niitsime kahepeale ära. Mina vahepeal lõppesin ära ja käisin mingit pooletunnist lõunauinakut lapse voodis tegemas, tema aga läks ja niitis sel ajal marjapõõsaste vahelt rohu maha. Õhtul, kui mesilased olid magama läinud, sai ka tarude eest niidetud. Mehetöö sai ikka tehtud! Nüüd alles märkasin kui palju meil on muru! Varem olin ikka arvanud, et mul on liiga palju peenraid, aga ei - tuleb välja, et meil on hoopis liiga palju muru. :P Käis lausa peast läbi mõte rajada paar tõsiselt lahmakat turbapeenart ja panna täis rododendroneid, mustikaid jm hapu pinnase taimi - säästaks hiiglama pinna nii rohimisest kui niitmisest. Njah, ainult see oleks hullult kulukas projekt ja peale selle niiduki ostu on mul näpud põhjas. Kuid rahul olen ma selle ostuga küll. Lükata polnud raskem kui bensiinimootoriga niidukit ja isegi oma 20cm-kõrgusest naadist sai see ta ka suure pusimise peale jagu, mõned rootsud jättis vaid püsti. Isa lubas need kohad oma elektrilise niidukiga üle käia. Edaspidi me aga rohtu enam pikaks kasvada ei lase ja seega peaks niiduk kenasti kõigest üle käima.
Kogumiskast oli ka kaasas, hiljem proovisime ka selle ära - üsna ruttu sai vaid täis. Hakke puistasin köögiviljapeenarde vahekäikudesse.

Õhtul sai veel ruutmeetrikese naati tagaaia peenras välja kaevatud. See peenar on sisuliselt valmis - seal kasvavad vaheldumisi kontpuud ja valged hortensiad. Kuna see riba on väga lage, siis istutasin nende ette hostad ja hostade vahele istutan veel astilbed, mida mul on ühes teises kohas kohutavalt palju üle. Algul ma kahtlesin, kas selline kooslus üldse sobib, kuid googeldades nende kolme koosluse pilte, tundus, et täitsa kena on. Lihtsalt need viimased kontpuud ja hortensiad seal reas ma istutasin naadi sisse kaevatud aukudesse - ja see ongi see naat, millest ma pea igas postituses räägin, mida ma sealt välja juurin. :) Aga nüüd tõesti on viimane meeter jäänud ja siis on see peenar valmis. Tegelikult oleks juba tänagi valmis saanud kui seda niidukit poleks saabunud.
Ja üldse plaanisin ma täna hoopis värava ära värvida kuna ilm oli ilus, aga kanalisatsioonitööde mees saabus ka täna rabama ja kuna väravast on siis käimist, tuli seegi töö homse peale edasi lükata. Ei, tegelikult ta tuleb homme ka, siis ka ei saa värvida . . .

Nüüd ongi selline mõnus rammestus peal, sihuke positiivne rügamisjärgne valu seljas, kaelas ja põlvedes - kuivõrd mingit valu üldse positiivseks saab nimetada. :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar