Pühapäev, 29. märts 2015

Uued peenrad valmis

Täna oli väljas küll selline pool-koerailm, minul oli aga kindel plaan minna ja  sissekäiku ääristavad uued peenrad valmis kaevata. Järgmisel nädalal on võibolla okaspuutited juba kohal - kuhu ma nad siis panen? Laps vaatas mind küll uskumatu pilguga ja teatas, et tema ei tule, oli aga juba järgmisel hetkel riides ja ka valmis rabama. :) Vaatasin kella, kaua meil läheb - poole tunniga olid 2 peenart valmis kaevatud, teine pool tundi kulus viimistlemiseks. Lumikellukesed, kes kaevamisele ette jäid, said esimeste asukatena peenrasse sisse kolitud. Töö valmis, pagesime tuppa kuuma teed jooma. Siis hakkas ka kõike läbisegi sadama - lund, lörtsi, vihma . . .
Õhtu jooksul käisime korduvalt akna peal oma kätetööd imetlemas. Need peenrad ikka nii sobisid sinna nagu nad olekski alati seal olnud! Suurem rõõm saab aga siis olema kui saab juba taimi istutama hakata. Uute peenarde üle saab tegelikult ikka mitu korda rõõmustatud. Kõigepealt siis kui sa neid oma peas planeerid, teist korda siis kui lähed välja oma mõtet realiseerima ja nad valmis kaevad, kolmas kord siis kui taimi istutama hakkad ja edaspidi ka iga kord kui sealt mööda kõnnid ja oma kätetööd imetled. Aiapidamine muud ei olegi kui üks rõõmustamine teise otsa, lust ja lillepidu igapäevaselt. :)

Reede, 27. märts 2015

Esimesed pikeerimised tehtud

Tänane kaunis puhkepäeva hommik oli ideaalne aeg kaua edasi lükatud pikeerimistöö ette võtmiseks. Taimi oli nii palju, et vaatasin juba, ega ma ise oma toast välja pea kolima. Välja päris ei kolinud, küll aga tõmbusin oma arvutiga toanurka väikese laua peale, loovutades taimelastele oma suure kirjutuslaua, mis läks akna alla. Et siis nagu isetu ema - ohverdab oma mugavused laste heaolu nimel. :P Pikeeritud said esimestena 132 sarvkannikest, 66 peent iluürti ja 8 balsamiini. Ülejäänud taimebeebid on veel väikesed. Peale 30t taime kiskus juba selg krampi ja kui töö oli lõpetatud, ei paindunud teine enam ühtegi kanti. Kuidas inimesed aiandites päevast päeva sellist tööd teevad??
Lõpetuseks külvasin veel lehtertappu ja tukalille. Tomatid oleks ka tahtnud ära pikeerida, kuid avastasin, et ma polnudki sel talvel poest kotitäit tomatiturvast kelgu peal koju vedanud. See töö jääb siis homse peale.
Homme lubab ilmajaam +8C - tahaks juba labida maasse lüüa ja hakata uusi lillepeenraid kaevama. Kui just sadu mu reipad plaanid ära ei nulli. Õhtul sai juba esimene vihm ämbrisse püütud.

Pühapäev, 22. märts 2015

Aasta esimene roositellimus tehtud :)

Täna oli taas üks tore ja täiesti planeerimatu aias müttamise päev. Ehkki hommik oli jäine, tõusis lõunaks temperatuur nulli ja sai mindud aeda tiirutama. Kuna mind on vallanud taltsutamatu roosipalavik, siis vaatasin ringi sellise pilguga, kuhu võiks uue peenra rajada. Tahaaeda saab ühe peenra teha küll, seal ruumi jagub, muruplats võib vabalt ka väiksem olla. Kuid ka eesaias on mõned kohad, kust võib kedagi sissepääsu ette rajatavatesse peenardesse üle kolida, et mõnele roosipõõsale ruumi teha. Näiteks maikellukesed, kes ei pea mul mitte seal päikese käes laiutama. Ja on teisigi, kellele kolimine peaks sobima.
Õhtuks oli selge, et ega see roosipalavik ikka iseenesest üle ei lähe, vaja on ikka rohtu, ehk siis roose. Tegin siis selle aasta esimese roositellimuse ära, siit. See oli ainus koht, kus sain tervelt 10 oma roosiunistust täita. Oodata ka enam ei saanud, juba üks mu soovitud roos, kes eelmisel nädalal oli veel alles, oli tänaseks juba otsas. Panen oma tellitud siia enesele imetlemiseks üles:

Louise Odier
Königin von Dänemark
Boule de Neige 
Zéphirine Drouhin 
Mme Pierre Oger  
Mme Ernest Calvat  
Mme Isaac Pereire 

Mis aga aias müttamisse puutub, siis lõikasin ära ülejäänud metsistunud mustsõstrapõõsad ja koristasin ühte aianurka kolast (mida mina sinna polnud vedanud). Kõige lõpetuseks turnisin vähe redeliga, et kuslapuu kõrgemale toe peale sättida - sel aastal ulatub ta juba räästani, just nii nagu ma soovisin. Kui vaid teaks, kuidas teda paremini õitsema saada. Varasematel aastatel on külm ta maani maha võtnud, alles nüüd viimased 2 aastat on ta talve üle elanud - ehk siis sellest see vähene õitsemine? Aga see lõhn . . . kuslapuu on mu absoluutne lemmik parfüüm samuti.

Kasvuhoones on aga redis üleval ja toas aknalaual külvikarpides trügivad parema vaate nimel suvelilled. Nüüd tuleb alles meelde, et ma pidin osad neist ju täna pikeerima . . .


Reede, 20. märts 2015

Energia kogumise aeg

Kasemahl ja need viimased soojad päevad on andnud ühe hea kevadise energialaksu. Eile, ei tea mis vägi ajas mind kööki küürima ja läikima lööma. Kaduneljapäev oli ka, töö kohe lendas käes. Isegi aknad said justkui möödaminnes pestud.

Täna olid aga hoopis teised energiad liikvel. Päike küll säras heledalt taevas aga varbad hakkasid külmetama. Pesu välja viies muutusid sõrmed jääpulkadeks ja sooja oli antud ainult 3 kraadi. Lõuna lähenedes hakkas siis päevavalgus kummalisi varjundeid võtma - päikesevarjutus võttis maad. Otsisin tükk aega sobivat CD-d, mida vaatlemiseks kasutada, enamus ei kõlvanud, olid täis trükitud ja läbipaistmatud. Lõpuks leidsin ühe, millega oli selgelt kuu päikese ees nähtav. Tegelikult esimene kord elus mil ma päriselt VAATLESIN päikesevarjutust, varasemalt olin lihtsalt valguse muutumist imetlenud. Aga eks lapse pärast tuleb nii mõnedki asjad läbi teha. :) See on ikka meeleolukas nädal meil olnud - virmalised, päikesevarjutus, suur soe . . .

Aiamõtted vilavad viimasel ajal ka sellise kiirusega peas. Hommikul nii kui silma paotan, on kohe taimemõtted peas ja enam ära ei lähe. Ei siis saa enam edasi ka magada ja olengi koos koiduga üleval nagu varajane linnuke. :D Kuna maja veel magab, lähen arvutisse ja hakkan lugema uute soovitud taimede kasvutingimuste kohta. Sissepääsu äärtesse rajatavad peenrad tekitavad minus ikka sellist õhinat. :) Pinnas on seal lahja ja kaevates tuleb ilmselt kruus vastu. Päike paistab sinna maksimaalselt lõunani, pooles osas ainult hommikul, seega on sinna vaja suuremas osas varjutaimi - kuid kindlasti tahaks ka midagi õitsvat! Ega need eriti pikad peenrad tule, 5m on väravast majatrepini. Laiust võiks neil kusagil meetrijagu olla, kui aga taimemõtteid palju saab, siis võib neid ribasid alati laiendada - kummalgi pool ju muud pole kui muru. Panin omale mõned nimed kirja, kellele sellised tingimused sobiks - kui keegi oskaks soovitada veel midagi siia nimekirja (eriti mõnda ohtralt õitsvat lille), oleksin ma ainult õnnelik:


jalgleht
hostad
elupuud
kuutõverohi
brunnera
tiarell
helmikpöörised
laialehine kellukas
täpiline iminõges
bergeenia
korea kitseenelas
akakapsas
astilbe
tõnnike
lemmalts

Teisipäev, 17. märts 2015

Suur soojus ja virmalised!

Lõpuks jõudis ka meiekanti suur soe, +12C näitas õhtul kraadiklaas, päeval oli veelgi soojem. Sellise ilmaga polnud muud teha kui aiatoolis peesitada ja nägu päevitada. :) Lõpuks võtsime söögid-joogid kaasa ja läksime mere äärde.
Läbi metsa kõmpides oli ühes kohas lademetes hulgim pisikesi, umbes pardimuna suuruseid erkrohelise samblaga kaetud kivikesi. Mul lõi otsekohe tuluke peas põlema, et tuleks üks päev ja  tooks need aeda kaunistuselemendiks! Meil pole ju mingeid kive aias, isegi maa seest ei tule neid välja. Samas kui paljudel on uhked maakivid aias võtta, tee peenraääri või mida iganes tahad. Kui ma välja mõtlen, millisesse peenrasse neid rohelisi munakesi panna, äkki lähengi ja toon rattakorvis nad ära. Võibolla sissepääsu ääristavatesse varjulistesse peenardesse, mis mul oli kavas sel kevadel rajada ja kuhu tulevad ka mu okaspuutited?!
Tagasiteel sai ekstra suurte kiisudega pajuoksad vaasi toodud, mis kasvavad siin vaid ühes kohas mere ääres. Nägime ka esimesed 2 savililleõit ära. Koju jõudes panin kasemahla tilkuma ja tõin mõned oksad ajatamiseks vaasi.

Tegelikult esimene asi, mis ma hommikul pärast tööd tegin, läksin lähedalasuvasse metsa ja kaapisin sealt kilekotitäie viimast lund kaasa. Nüüd on toalillede kastmisveega taas mõnda aega mureta. See, kes mind metsa all lund kotti kaapimas nägi, võis küll segaduses olla. :P

Aknalauaelu on viimasel ajal ka vilkamaks läinud, tärganud on kaenal-lõhiskellukas, balsamiin (Seemnemaailma omad - kõik seemned idanesid seekord!), tomatid, lillhernes ja lõhnav neitsikummel.

Ja õhtul - õhtul nägime esimest korda elus virmalisi! Nii kui Facebook'is hakkas hüüatusi tulema, lõin akna valla ja pistsin pea välja. Algul tundus, et ei ole siin midagi, hea ettekujutuse korral kuuse taga ehk on midagi heledamat. Aga ajasime lapsega ikka vatid selga ja läksime välja vaatama. No ja siis ei tulnud enam kaua oodata. Algul olid lihtsalt üksikud sähvatused, siis aga sirutusid välja pikad kiired ja sakid ja need muutusid aina teravamaks. Kui algul kilkasime ikka, et oih! ja vauuh!, siis lõpus võttis lihtsalt tummaks . . . imeline, et meie aia kohal taevas midagi sellist toimus. :)

Esmaspäev, 16. märts 2015

Aed seisab

Ilmad on olnud nii päikselised, et ei taha enam õuest tuppa tullagi. :) Viimastel päevadel on saanud mõnusasti aias mütata. Lõigatud said vaarikad,  tikripõõsapusa ja täiesti metsistunud mustsõstar, mida juba 10a polnud keegi harvendanud. Isa kommentaar lõigatud mustsõstra kohta: sel aastal me küll marju ei saa. Tema meelest ei vajanud see paarimeetrise läbimõõduga põõsamürakas mingit lõikust. Kui käed olid harjunud talv läbi vaid kudumisliigutusi tegema, siis selle rahmeldamise peale õhtuks iga sõrmenukk ja isegi randmed valutasid.
Täna sai veel viimased kuivand lillede pealsed ära lõigatud ja pisut maasikapeenart rohitud. Sooja oli aga vaid paar kraadi ja maa sentimeetrisügavuselt jääs, nii et jätsin selle rohimise nalja pooleli. Sõrmed ka tahtsid juba külmast krampi minna.

Aed on tegelikult terve nädala seisnud muutusteta, mitte midagi uut ei õitse, ikka ainult lumikellukesed ja märtsikellukesed. Aga no mida tahta, märts ju. Eelmisel aastal samal kuupäeval olin kirjutanud Facebooki -8C.
Eile kõmpisime lapsega läbi metsa grilli, olin targu fotoka kaasa võtnud et õisi pildistada - mida aga polnud, olid õied. Ei ainsat savilillekestki. See-eest nägime suuri lumelaike metsa vahel, nii et mul on kindel plaan homme peale töökoosolekut sealt läbi põigata ja üks neist ära koju tuua. Orhidee tahab ju varsti juua ja mul vana lumeveeämber tühi.

Tegelikult tahaks, et ilm teeks teeks mingi kuuajalise hüppe edasi. Et nartsissid juba õitseksid, kägu kukuks, kased rohetaksid ja et see jube pori oleks kadunud. Muudkui pühi koju saabuva kassi järelt tema poriseid jälgi - talle oleks mingit eraldi jalamatti vaja, midagi sellist ilmselt. :P



Reede, 13. märts 2015

Puhkus algas :)

Päev algas päikesesäraga ja minul on puhkus - mida veel on rõõmuks vaja. :) Ka teine ratsuritäht Picotee lõi selle peale õied valla:



Lapsel oli täna veel viimane koolipäev ja tõi koju tunnistuse ainult viitega. Seda oli teada ning tähistamiseks soovis ta juba ette oma lemmikuid, makroone, roosasid seekord. Tuli katsetada, kas peedimahl teeb makroonid roosaks - tegi küll:


Tehtud sai ka uusi aknalauakülvamisi - lõhnav neitsikummel, balsamiin, tomatid ja uus laar petuuniad (sest eelmised ei tulnud üles). Ainult planeeritud põõsaste lõikuse jätsin homse peale kuna laps kutsuti nädalavahetuseks külla ööbima ja siis saan katkestamatult oksalõikuriga tegutseda.

Teisipäev, 10. märts 2015

Puhkust on vaja

Selline väsimus tuli äkitselt üleöö kusagilt peale - vaheldust oleks vaja, ja kohe! Loodusesse tahaks nii väga - metsa ja mere äärde . . . Tõin esmaabiks esimesed lumikellukesed ja märtsikellukesed vaasi.
Lapsel on ajud samuti krussis veerandilõpu stressist, küsis, kas võiksime vaheajal veekeskuses ära käia. Eks ma olin nõus, ehkki ohates mõttes - no ei kisu mind ei linna ega kusagile  täislastud kloorivette ujuma. Ega ta ise ka tegelikult linnaskäike fänna ja järele mõelnuna pakkus, et käiksime ehk selle asemel hoopis 2x grillis ära. Sellega olin ma lausa rõõmuga nõus. 2km läbi metsa minna, saab lisaks kehakinnitusele ka puhastavat metsaõhku hingata - just midagi meie mõlemi maitsele. :) No ja siis järgmiseks oleks vaja mere ääres ka ära käia, mereõhku hingamas - sellised eluks vajalikud õhud mõlemad. :)

Reedel on mul aga kindel plaan oksalõikuriga aeda minna ja mitte enne naasta kui kõik lõigatud, mis vaja. Kuukalender ka toetab mu optimistlikke plaane - kahanev kuu ja viljapäev, parim viljapuude- ja põõsaste lõikamiseks.
Ja siis tuleb veel kasemahl jooksma panna ja mõned kaseoksad ajatamiseks vaasi tuua, et munapühadeks lehes oleksid.


Reede, 6. märts 2015

Aeg toalilledele

Täna oli mul vaba päev, kuukalender näitas rohelist tuld igasugu istutustöödele (kahanev kuu Neitsis), mõtlesingi siis, et oleks toimekas ja istutaks näiteks sidrunipuud ümber. Eelmisel aastal laps pani lausa kaks laari seemneid kasvama, kokku saime 7 puud erinevas suuruses. Suve veetsid nad aias, sügisel tuppa kolides 3 neist heitsid lehed maha. Talve veetsid nad kütteta koridori põhjapoolsel aknal. Lehtedeta tegelastest olid neile seal seltsiks veel bugenvillea ja üks õues suvitanud luuderohi. Kapi otsast vaatas nende peale alla mu kõige pikem luuderohi, kes igal sügisel viskab maha täpselt pooled lehed, et siis suvel taas kõige lopsakamaks minna. Nüüd nad olid seal kõik seda nägu, et hakkaks uusi lehti ajama. Istutasin nad kõik ümber.

Need nii ilusasti reas seal oma uutes pottides, hakkas mul teistest toalilledest kahju - et kuidas siis nemad edasi oma kitsastes oludes. Istutasingi ülejäänud taimed ka ühe jutiga ümber - 2 peperoomiat, 3 köögis olevat luuderohtu ning 2 kalanhoed. Vaasis juured alla ajanud sebralille pistikud said ka mulda. Orhideel oli täna pidu, temale tõin poest esmakordselt väetist maitsta. Istutamata jäid vaid kaktusepoeg ja portulak-turdleht. Viimase jaoks mul polnud suuremat savipotti võtta ja plastpotis läheks ta ümber oma raskusega. Tuleb homme potijahile minna. See ei tohiks probleem olla, minust kiviviske kaugusel on 2 arvestatavat "Stockmanni", kust olen pea kõik ümbrispotid oma lilledele saanud.

Aknalaualt on veel häid uudiseid - esimesed Inglismaalt tellitud seemned on üleval, sarvkannike ja peen iluürt. Järgmisena on mul laua peal külvamise ootel tukalill, ämbliklill, lehtertapp, kalju-kilbirohi ja kirjulehine piimalill. Veeretangi neid pakke käes, et kas külvata tuppa või hiljem aeda - kõik puha uued seemned minu jaoks, kogemus puudub.

Vaatan vahel ka oma soovinimekirja - no kuidas ma ta küll nii pikaks olen saanud! Võib üks inimene ikka palju õieilu tahta. Roosid ja pojengid ei anna üldse rahu - eriti pojengid, ei ole teisi selliseid . . . Suvehommikul, lükkad terve näo kastese õie sisse, tõmbad suure sõõmu lõhna endasse . . .
Ja roosiõied, pole küll nii suured, kuid veel hullutavama lõhnaga! Laps ütles, et meil on kindlalt roose juurde vaja. Ma mitte ei kahtlegi selles.



Kolmapäev, 4. märts 2015

Päevad ei ole vennad

Sest mõnel päeval kohe eriti õnnestub. Näiteks eilne elu esimene makroonitegu - olin häälestunud täielikule läbikukkumisele, ja vaat, mis välja tuli:


Tehtud siis Olga retsepti järgi. Retsepti osas patustasin vaid nii palju, et tuhksuhkru jahvatasin ise kohviveskis valmis, mis peaks küll olema makrooniteo juures üks suur no-no-no, kuid - jalad on neil ju all, seest tühjad ega nätsked ka pole, mida veel ühelt makroonilt tahta.

Pühapäev, 1. märts 2015

Vaikne kevadeootus

Täna tegutsesime lapsega kasvuhoones, sai sinna sinna redist ja tilli külvatud. Salatit oleks ka maha pannud, kuid tuli välja, et mul polnudki eelmisest aastast seemneid alles nagu olin eeldanud. Tuleb järgmine nädal osta ja külvata. Eelmisest aastast on mul meeles, et redis ja salat said juba veebruaris mulda, kuid siis tulid külmad peale ja alles aprillis nad tärkasid. Loodetavasti sel aastal ei tule nii kaua oodata.

Väljas oli nii mõnus vaikne ja kevadine, kondasime aias, hingasime õhku ja uurisime taimede seisukorda. Detsembris istutatud vahulill ja lamava talihalja taimed olid kenasti olemas. Üldse tundub, et kõik on olemas ja talve nagu polekski vahepeal olnud.

Toas said veel täna mulda kaenal-lõhiskellukas, sarvkannike ja peen iluürt. Need on  need Inglismaalt tellitud seemned ja mu ootused nende idanevuse suhtes on väga kõrged . . .

Muidu olen aga laisk, istun ja koon muudkui - esimene Haapsalu sall hakkab lõpule jõudma. Ja peabki jõudma, enne kui tõsisemad aiatoimetused peale tulevad. Ja ei siis ole ka enam kudumist kui suvi käes. Ehkki vahel näen end küll vaimusilmas õunapuu all istumas ja vardaid liigutamas, siis reaalsus on see, et sääsed panevad nahka ja tuleb tuppa põgeneda. :) Oeh, nüüd tuli suveigatsus . . .