Neljapäev, 23. veebruar 2017

Grippi ka nähtud, päh

Ei tasu ikka talveunest ärgata keset kõige kibedaamat gripihooaega - 2 nädalat elust maha visatud nagu naksti! Isegi kududa ei jaksanud. Kuus päeva jutti kõrget palavikku oli . . . eksootiline. Teine nädal kulus lisanditele - kurk, köha, nohu . . . Hommikuti ärkasin troopilises leitsakus, kiskusin akna lahti ja imestasin, et ikka külmaks ei lähe, ehkki ahi ammu jahtunud. Et kas õues juba nii soojaks läinud. Kraadi alla pannes selgus, et mina olingi see maja ainus küttekeha. Millalgi tabasin isa keelatud tegevuse juures - tahtis ka kasulik olla ja puud tuppa tuua. Võtsin tal kohe korvi käest. Puude tassimine palavikuga ei tohiks ju teoreetiliselt keerulisem olla kui näiteks täis peaga? Proovisin järgi, toimis - saab küll ka palavikuga puid tuppa tarida. Polnud ju kedagi teist selle töö peale saata, laps oli enne mind juba oma gripiga siruli jäänud. Tal vedas, ta ainult magas ööd ja päevad, minul võttis see viirus aga üldse une ära. Lugesin pooled ööd, ülejäänud pool aega kollitas loetu silme ees.
Täna käisin esimest korda peale haigust tööl - pühadeeelne lühendatud tööpäev oli alustuseks just paras. Nüüd tuleb pikk nädalalõpp ning saab edasi taastuda. Võibolla jõuan isegi esimeste külvideni. Siin on mu esimene seemnetellimus - hulk köögivilju ning üks armetu pakike lilleseemneid. :D
Ja siin on mu viimane haiguseelne kudumine siidi, hõbeda ja mohäärisegune kaelussall. Nüüd ei tule vist tükk aega mingit näputööd.
 


Laupäev, 4. veebruar 2017

Sain üles!

Talveuni veel silmist pesemata, tegin esimese seemnetellimuse Seemnemaailmast ära. Enamus köögiviljad. Isast pole enam kartulikasvatajat ning saan nüüd kogu kartulimaa köögiviljapeenraid täis teha. Eelmisel aastal jäid näiteks peet ja lehtpeet ruumipuudusel külvamata. Ja kapsaid oma laiade seelikutega pole ammu võimalust olnud kuhugile maha panna. Tellisin nüüd alustuseks spargelkapsast, vaataks, mis saab. Kunagi sai proovitud, kuid neile ei moodustunud midagi peale, oli selle taga siis vilets seeme või oskamatu kasvataja. Ja midagi päris uut oli ka vaja põnevuse pärast - paksoid ja naerist võtsin ka. Selline kena korvitäis tuli:

Tomat ''Roma''
Tomat F1 ''Tolstoi''
Nuikapsas ''Luna''
Jääsalat ''Frillice''
Porgand ''Nantes 5 Monanta''
Porgand ''Samson''
Porgand "Lange rote Stumpf"
Kurk "Melody" F1
Kurk ''Dirigent'' F1
Hernes ''Looming''
Hernes "Aamisepp"
Paprika ''California Wonder''
Muskaatkõrvits ''Muscade de Provence''
Till ''Superdukat OE''
Spargelkapsas ''Lucky''
Varsseller ''Nuget''
Juurseller ''Maxim''
Naeris ''Petrowski''
Pastinaak ''Halflong White''
Lehtpeet ''Lucullus''
Hiina lehtnaeris (paksoi)
Vürtsbasiilik ''Osmin''
Sinine nemeesia ''Kuninga Mantel''

Seda nimekirja vaadates tundub, et äkki jääb ka sel aastal maast puudu. :)
Ja kuhugile peavad veel ka suvikõrvitsad ning kaalika-, peedi- ja porrupeenrad mahtuma. Ja sibulad. Eelmisel aastal oli 1 peenar sibulat, kuid selle korvitäiega vedas välja vaid detsembri lõpuni, ehkki säilivus oli hea:


Küüslaugusaak, mis ma seekord maasikate vahelt üles koukisin, oli mega! Peaaegu kõik on veel alles ka, olen nagu unustanud tarvitada. Säilib aga eeskujulikult:
Kahjuks unustasin sügisel uued maha panna - varem pole minuga sellist asja juhtunud! Järgmisest sügisest olen seega küüslaugutu . . .

Lillede peale ma veel ei mõtle ja suvelilli külvan ka vähem. Mitte et ma nendega jändamisest tüdinud oleks, kuid . . . tuju võttis ära näha, kui paljud neist eelmisel suvel isa käes muruniidukilihaks said. Ma võin lapse rahuliku südamega niitma saata ja ei pea muretsema, et millestki ilma jään, kuid isa tarbeks - olen seadnud pulkasid ja silte ette, teinud laiad peenraääred, korrutanud, et me ise niidame, kuid tutkit - tema marsib oma niidukiga ikka sealt üle, kust tahab. Neoonoranže linte pole veel tahtnud koduõuele tuua . . . Ma ei jõudnud lõpuks enam kokku lugeda, mis õied mul kõik eelmisel suvel nägemata jäid. Levkoid oli viimane piisk, pärast seda tapatööd ei tahtnudki enam aeda minna neid laipasid nägema, nii ma ilmselt jalapealt talveunne jäingi.
Noh, ma ei pane neid oranže linte, kuid ei külva ka sel aastal midagi põnevat, millest oleks kahju ilma jääda.