Pühapäev, 28. veebruar 2016

Priimulaunistused

Aiahooaeg on käivitunud ning taimesoovide- ja ihaluste masinavärk käiab kupli all täistuuridel.
Täna niuksusin Barnhaven'i lehel priimulaid imetleda. Ega tegu polegi mingi hetkeemotsiooniga, olen seal lehel juba eelmisest kevadest saati õhkamas käinud, jäin vaid tookord tellimisega hilja peale. Igatahes on mul kindlad soovid, mida tahta - Jaapani, Cowichan, Juulia priimulaid ning Show Self kõrvikud.

Viimaste kohta pole eesti keeles mitte muhvigi lugeda. Tegu on siis selliste kõrvikutega, kes pole mõeldud peenras kasvatamiseks, vaid hoopis pottides aiariiulil "enese näitamiseks" - nagu nende nimigi ütleb. Ja neid riiuleid kutsutakse "kõrvikute teatriks" (auricula theatre), mis oleks ideaalne püstitada maja põhjakülge kuna päikest ei kannatavat nad teps mitte, ning riiulil peab kindlasti olema ka varikatus kuna piisk vihmagi rikuks neile isikupärase jahuse väljanägemise.

Priimulaid on minu aias seni kõigest 4 - Sieboldi priimula, üks valge jaapanlane, üks kollane lillepoest päästetu ja üksik kõrvik, kõik puha nimetud:




Kolmapäev, 24. veebruar 2016

Aastapäeva külve ja mütse


Kuni president telekas pikka juttu ajas, külvasin mina uusi seemneid - suutera, miisusaba, lobeelia, sitsililled, peen iluürt ja kaksikkannus said mulda. Eelmistest külvidest on üleval basiilik, lillhernes ja suhkruhernes. Viimane on ikka nii hea nosimismaterjal - suve lõhn ja maitse . . . seda võiks kohe terve aknalaua pikkune peenar toas kasvada. :)

Lõngavarud ei ole mul sel talvel üldse vähenenud. Kui välja arvata üks müts, mille sügisel lapsele kudusin  ja alles nüüd üles pildistasin:



Kui mulle aga nädalalõpul üks kauaotsitud muster juhuslikult ette jäi, pidin jalamaid uue mütsi valmis tegema. Mõnus oli jälle lõnga näpu vahel tunda!

Tegelikult on mul tekkinud hull idee midagi kuldset või hõbedast kududa - midagi õhkõrna.  Alati kui Karoliine Hõbelõnga näen, mõtlen, et kui selle lõnga ta käest kätte saaks . . . !

Esmaspäev, 15. veebruar 2016

Külvihooaeg avatud :)

Öö läbi langes laia lund ning hommikuks oli akna taga võlumaa. Sai taaskord kogu see pori ja näotus kinni kaetud. Tegelikult ootasingi juba lund, et saaks kelguga poest mulla ära tuua. Rattaga on nati nadi seda teha.
Muld osutus nakatunuks nagu ikka - nii kui sõrmed sisse pistsin, sain kohe selle va külvipisiku külge . . . Esimesed seemned said, niisiis, mulda - herned (võrsete söömise eesmärgil), basiilik, salat, petersell, lillherned ja kaenal-lõhiskellukas.
Samal ajal keetsin valmis suure laadungi boršši. Minu boršitegu lõpeb pea alati suuremas potis kui algab, seekord lõpetasin lausa moosikeetmispotis. :D Aga ongi siis tööpäevadel toiduga mureta.

Tubastest õitsejatest pole mul hetkel kedagi eriti ette näidata. Peale lõppematult õitsvate varjukannikeste, keda ei hakanudki üles pildistama, saanud seda küllalt teha. Ratsuritäht Gervaise vilkastas vahepeal sutsti ära õitseda. Huvitav, kas on olemas ratsuritähti, kes kauem õisi peal hoiavad? Õis on tal muidugi gigantne, võiks pähe panna nagu kübara.

Ratsuritäht Gervaise


Teisipäev, 9. veebruar 2016

Veel ühed märjad pühad

Tuleb üles märkida, et tänane vastlapäev oli soojem ja porisem kui ei kunagi varem, mis peaks siis sooja kevadet ennustama. Pühadetoitu täna ei teinud kuna kukleid olin juba terve nädalalõpu vorpinud, hernesuppi sõime alles eelmine nädal ja vastlapäeviti saab laps seda kõike ka koolist.

Nädalalõpu kuklitegu

Hiina uus aasta on kah nüüd alanud, selleks puhuks olen ikka kollaseid krüsanteeme ja apelsine koju toonud - need peaksid oma värviga kulda ja rikkuse sissevoolu sümboliseerima. No pole seni küll siin midagi voolama löönud aga rõõmus vaadata on ikka.



Täna on veel ka luuvalupäev ja selleks puhuks hakkas mu pea(luu) valutama. Ma olen muidu see õnnelik, kel pea päris iga aasta ei valutagi. Aga eks need täna möllavad magnettormid võimendavad ka. Natukene hull päev ühesõnaga.

Laupäev, 6. veebruar 2016

Traditsiooniline seemnete tellimise kuupäev

Täna sai aasta esimene seemnetellimus Chiltern Seeds lehelt tehtud, täitsa kainelt ja ilma palavikuta. Ajalugu näitas, et olin eelmisel aastal täpselt samal kuupäeval tellinud - näib tahtvat traditsiooniks saada. Kokku sai selline tagasihoidlik nimekiri, põhiliselt suvelilled (milleta ma ei saa):

Peen iluürtVerbena tenuisecta, 'Desert Jewels Mixed'
MetstubakasNicotiana sylvestris
LilltubakasNicotiana affinis
Kapimaa ööpalsam Zaluzianskya capensis, 'Midnight Candy'
MiisusabaPtilotus exaltatus
ÄmbliklillCleome spinosa, Mixed Colours
SitsilillNemesia strumosa, 'White Knight'
SuuteraSutera cordata, 'Snowtopia White'
KaksikannusDiascia barberae, 'Apricot Queen'
LobeeliaLobelia erinus pendula, 'Fountain' Series, 'White Fountain'
IdamagunPapaver orientale, 'Princess Victoria Louise'                        


Ülejäänud lilleseemned on mul olemas või sai korjatud - ibeeriselehine tukalill, balsamiin, kaenal-lõhiskellukas, lillherned, lõhnatu imelill . . . Homme tuleb igal juhul basiilik mulda saada, eelmisel aastal oli samal ajal juba üleval. Samuti lillhernes. Möödunud suvi näitas, et veebruaris tuppa külvamine oli hea mõte.
Tahaks nii juba teada, mis seal lume all praegu toimub - kes on elus, kes küsimärgiga, eriti mu uued roosid . . .









































Esmaspäev, 1. veebruar 2016

Kevade vilksatus

Käisin eile korra aias, et viimaseid lumeriismeid tuppa kastmisveeks tuua ja, oi, kuidas kevadetunne lõi pähe!  Seemne- ja taimemõtted kohe ründasid meeli. Kõndisin kogu aia läbi - kõik nägi välja, nagu vahepealset lumme mattumist poleks üldse olnudki. Võta või reha ja hakka toimetama (tagaaias jäid sügisel lehed kokku riisumata). Kõige värskemad nägid välja nelgeid, need hõbedase lehestikuga - veel üks põhjus aed nelke täis panna. Oleksin tänulik kui oskaksite soovitada teisigi sama vastupidava talvise väljanägemisega õitsvaid püsikuid. :)

Täna hommikuks oli küll juba uus värske lumi maha sadanud, selline õhkõrn, mis kogu selle enneaegse kevadise diskreetselt kinni kattis, et aednikul katus liiga vara lendama ei hakkaks. Naasingi oma raamatute juurde. See talv ongi saanud põhiliselt raamatute taga veedetud - või köögis. + 6 kilo on kirjas nagu niuhti! Üks stiilinäide - kodused vahukommid:



No ja arvutis on kah saanud tegutseda. Sain näiteks veel vanas eas selgeks, kuidas filmidele subtiitreid teha. Internetiavarustest leitavad subtiitrid on sageli väga mööda tõlgitud. 2003a. "Peeter Paan" oli esimene, mille kallal kätt proovisin ja nüüd ei saa last enam ära selle filmi tagant. Aga on ka ilus teostus, pole midagi öelda - parim Paanist, mis siiani tehtud: