Lastes sel aednikul magada kaua ta tahab, teine osa minust on hakanud aga käima heegelnõela avastamas. Minu heegeltööd võib seni ühe käe sõrmedel üles lugeda, kuid varsti võib juhtuda, et tuleb teine käsi ka appi võtta. Ma küll ei kasuta heegelkonksu sihtotstarbeliselt (linikuid heegeldamas mind ei taba), kuid kudumiseks käib ta küll. No et kui kuduja juba heegeldama satub, siis peab tulemus ka välja nägema nagu kootud. :) Alljärgnevalt mõned stiilinäited:
Üks meriinovillane "kudum":
Peter Pan'i lõngade vastu on mul seletamatu nõrkus . . .
Müts ja kaelus, mõlemit pidi kantavad, lõngaks täisvillane Novita Puro:
. . . ning ühed alpaka ja villasegused kindad lõngast Steinbach Wolle Biowolle:
Heegeldamine on uus ja põnev asi minu jaoks, see ei tähenda aga, et ma kudumist maha oleks jätnud. Kudumine on ja jääb olema minu second nature. Kõiki viimase aja kuduprojekte pole jõudnud üles pildistada, vaid mõned neist siin:
Kõigepealt üks kohvi joomise aksessuaar - tassisoojendaja tuledeemon Calciferiga. No et kuduja kohv ei külmetaks. :D
Sellise nööbiga käivad tassil püksid kinni. :)
Järgnev on rubriigist "kudumid filmidest" - Bella müts ja kindad "Videvikust":
. . . ja müts Drops alpakast. Oh! See ju ka heegeldatud. :)
Veel üks Bella müts Videviku saaga filmist "Päikesevarjutus", lõngaks Debbie Bliss Donegal Luxury Tweed Aran:
. . . ja klõps originaalist - tundub, et lõng sai üsna naelapea pihta leitud :D
Hea lihtne muster oli, tuli tahtmine veel üks samasuguste triipudega teha, seekord Novita Luxus Alpaca lõngast:
Bella mütsist jäi tviidlõnga järgi, kudusin selle koos mingi tundmatu karvikuga üheks soojaks peavarjuks. Vähe juhm pilt ainult, sõrmed hakkasid õues külmetama!
Palmikumütse sätendavast Wendy Peter Pan lõngast, mille vastu ma ei saa . . .
. . . üks komplekt alpakast, Alvita Alpaca täpsemalt - mütsi tuti suutsin oskamatu pildistamisega nähtamatuks muuta . . .
. . . veel üks sama firma alpakalõngast peavari . . .
Kõige soojem müts, mis ma elus teinud olen, viltimislõngast:
Mu absoluutne lemmiklõng on aga Islandi lambavill. Ta on ju nii kerge, kuid soe ning see pikakarvaline pind, mis kududes jääb . . . mõnus. Islandi kampsunite tegemisest oli poolikuid tokke järel, sai neid pisut ära kasutatud. Üks müts . . .
. . . ja kahekordsed kindad, mis vileda tuulega jaanuaripakasepäevadel asja ette läksid:
Tundub, et meie majas on kindaid ja mütse nüüd igaks elujuhtumiks ja ilmselt rohkemgi, kui ühel aednikul või muidu inimesel vaja läheks. :D