Laupäev, 28. veebruar 2015

Akna taga ja peal


Aknast välja vaadates kisub kangesti juba aeda toimetama. Ühel päeval isegi käisime lapsega ja tekitasime porise teeraja tagaaeda viiva muru peale. No ega see ka kellegi muru ole, suuremas osas kirikakra all. :) Aga rohetab. Aed ongi praktiliselt lumevaba. Üks valge viirg on veel, kuid homme ma lippan ämbriga ja toon selle sisse sulama - ilmselt viimane märtsikuu lumevesi. Edaspidi hakkavad toalilled loodetavasti juba vihmavett jooma.

Aknalaua taimemajanduses ei toimu mitte midagi uut. Petuunia sai külvatud 2 nädalat tagasi ja 70st seemnest vaid 4 on üleval - ma oletan, et need 4 on ikka petuuniad, mitte kasvuturbaga saadud umbrohuseemned. Igal juhul lootust mul küll enam ei ole. Kannikeseseemnetega on seis veel nutusem - 2 oletatavat taime on üleval. Pole kunagi kannikest külvanud, ei tea, kas ta tärkabki aeglasemalt või sain vana seemne? Mis seal ikka, eks siis tuleb rõdukastilillede osas plaane muuta kui neist seemnetest asja ei saa.

Toas rõõmustab silma ratsuritäht Gervase. Mille üks õis peale paaripäevast õitsemist juba närbumismärke ilmutab (tegin ruttu klõpsu ära, et ikka mälestus jääks). Huvitav, mul jäi nagu meelde, et ratsuritähed ikka pisut kauem õitsevad - või on see sorditi erinev?


Kolmapäev, 18. veebruar 2015

Seemnekogu hetkeseis

Täna saabus mu esimene saadetis ChilternSeeds seemnetega. Piltideta pakendid ladinakeelsete nimetustega ei tekita kohe sellist külvamise õhinat, nii et võis pakki avades täiesti rahulikuks jääda. :) Ehkki seemneid valides jäi osa ladinakeelsetest nimetustest juba meelde, siis pooltel pidin ikka uuesti nimetused välja otsima ja taha kirjutama. Kokku sai siis ostetud: 

müürilill
lehtertapp Cardinal Climber
valge öölill
valge vanikkuljus
palderjan
kultuurpalderjan
metsporgand
keskmine kellukas
suvi-leeklill
sarvkannike
pööris-kipslill
kirjulehine piimalill
ibeeriselehine tukalill
kuu-lehtertapp
kalju-kilbirohi
peen iluürt
kurekellukas
ämbliklill
kaenal-lõhiskellukas


Eelnevalt sai ka väike tellimus Seemnemaailmast tehtud, tomatite valik oli selleks hetkeks juba väiksemaks jäänud kui paar nädalat varem, tuli võtta seda, mis oli. Järgmisel aastal tuleb targem olla ja juba jaanuari lõpus tellida.


Ja kohaliku poe seemneletist sai ka mõned lihtsad asjad kaasa haaratud:


Sel aastal proovin ka arbuuse ja melonit kasvatada. Mäletan lapsepõlvest, et ema ühel aastal proovis arbuusi kasvatada, kurgilavas. Saime sellised greibisuurused nukuarbuusid, maitse oli muidugi täiesti originaalne. Oletasime, et ega meie kliimas saagi suuremaid. Nüüd aga juhtusin lugema, et arbuus tahab saada lahjat pinnast, siis kasvab suuremaks. Noojah, ema andis neile tookord kurgilavas sõnnikuga kõvasti rammu, arvates et tuleb toimida nii nagu kõrvitsagagi . . . Selle uue teadmise peale tekkiski põnevus ise ka siis arbuusikasvatus ära proovida. Seemned tulid Saare-Tõrvaaugu aiandist:


Ära pildistada õnnestus ka mu eelmises postituses mainitud laamavillalõngast patentkoes infinity-sall:


Pühapäev, 15. veebruar 2015

Aiandushooaeg on avanenud

Mõtetes küll vaid esialgu - et mida siis sel aastal soetada. Osaliselt ka tegudes, külvatud on petuunia ja kannike. Kannikest pole ma varem kasvatanud, lugesin ja kaalusin, kas külvata tuppa või suvel õue - kärsitus sai võitu ja külvasin tuppa. Petersell ja basiilik on ka juba üleval. Ja siis üks okaspuude tellimus, 8 kribu sai tellitud - minu esimesed madalakasvulised okkalised, põnev. :) Selliseid polegi meie aias veel olnud. Osad tulevad sissekäiguraja servadesse, mis kavatsen sel aastal haljastada, praegu on seal vaid muru.

Ja õudselt tahaks tellida juba püsililli! Kohe südamest - et võtaks kogu palga ette ja kulutaks kõik lilledele ära. :P Reaalsus on muidugi teistsugune. Et tuleb laps ja ütleb, et näe, koolikingad on läbi. Ja et kas sa tead, et hommikumantel on ammu väikseks jäänud. Ja 210cm-voodi on lühikeseks jäänud (!), samuti tekk. Ja kui juba voodi lühikeseks jääb, siis on kevadeks kindlasti ka uut jopet vaja. No sürr ikka kui su 12-aastane tütar on sinust peajagu pikem! Ja ma ei ole ka väga kääbikumõõtu oma 164cm-ga. Poleks uskunud, et see aeg nii ruttu tuleb, kus tuleb lapsele alt üles vaatama hakata . . . ja mõnel emal ei tulegi kunagi sellist aega.

Kudumishooaeg kestab ka veel. Reedel saabus pakk beebilaamavillalõngaga. Sellist kui korra katsud, paned kõik muud tööd ootele ja hakkad lihtsalt kuduma. 2 päeva kudusin kuni patentkoes infinity-sall lapsele oli valmis. Kauaoodatud paariliseks tema laamavillast mütsile. Ilmajaam näitab, et homme tuleb meil -10C, paras tal siis ära proovida, kas see tema poolt lunitud ilusall ka reaalselt sooja annab. :) Ma ise eelistan ikkagi salle, mis on kaela vastas, mitte jope peal - aga ma ei ole ka enam eas, kus mood loeb.

Reede, 6. veebruar 2015

Esimesed seemnetellimused tehtud!

Saigi mu esimene tellimus ChilternSeeds lehelt tehtud - kergem tunne kohe. :) Küll ma terve see nädal täitsin õhtuti seda ostukorvi seal ja siis ohates jälle tõstsin asju välja. Lõpuks lõin käega ja tellisin lihtsalt ära kõige varem külvatavad ja hädavajalikumad lilleseemned - kuivõrd ühed lilleseemned inimesele üldse hädavajalikud on. Eks siis ülejäänu jõuab järgmisel kuul tellida. Ja ega pea ka nii palju püsikuid seemnest kasvatama, võib ju maikuus lubada endale mõned ka taimedena osta.
Seemnemaailmast sai ka ikka midagi tellitud, põhiliselt tarbeaiakraam ja ka mõned lilleseemned. Lisaks tellisin Saare-Tõrvaaugu aiandist arbuusi -ja meloniseemned ära - saab olema esimene kord neid kasvatada.

Hetkel ei toimu mul aknalauakasvatuses aga veel suurt miskit. Basiilik on üleval, kaelkirjakukaelete otsas, samuti hernevõrsed - laps on sillas neist viimastest, puhas värske hernelõhn, sööks neid peoga kui oleks. :) Eks peab veel külvama, aga jube nirult kasvavad. Kõige jõudsamalt kasvab kiisumuru. Ainult kiisu ise ei söö seda muru kunagi korralikult, vaid üritab taimi välja tõmmata ja nendega mängima hakata. Siis saab see maius talt eest ära võetud ja konservi sisse hakitud - see maitseb talle küll ülihästi.

Kuukingale tegin täna huvi pärast kurgitesti - ühtegi hingelist ei ilmunud kurgiviiludele. Mitte et nendega mingit muret oleks, vastupidi - uued õied on avanenud ja puha. Kuid räägitakse ju, et need kahjurid kohe oskavad end substraadis varjata. Pärast panin veel ka kõigile teistele toataimedele kurgiviilud, ei ilmunud neile ka kuhugile sööjaid. Sissetungijaid niisiis pole vaja karta.

Õues toimuvad päeva lõikes aga sellised ilmamuutused. Hommikul tuli nii paksu lund, et poodi kõmpides tuiskas nina, silmad ja kelgu täis - ilus oli minna igal juhul. :) Pärastlõunast alates oleks võinud aga juba panged räästa alla panna ja vihmavett koguda - tuli kohe sorinal. Õhtuks sai kogu see korralagedus taas pehme valge vaiba alla.

Pühapäev, 1. veebruar 2015

Ladistab. Suvelillemõtted.

Veebruar algas vihmasajuga. Juba öösel silma paotades võis kuulda, kuidas soriseb väljas. Maja ees murus on lausa loigud ja maa paljas, maja taga oleks aga nagu veel jaanuar korraliku lumekattega. Ka roosikuhilad on veel lume sees. Ei tea, mida nende lumesulamislaikude järgi arvama peaks? Et kus enne sulab, on soojem ja võib istutada soojalembesemaid taimi? Või vastupidi - et kui nüüd järgmine nädal lubatud -11C peale tuleb, siis oleks õrnad taimed paljal maal külmavõetud, kuid tagaaias lumevaiba all on mu roosid kaitstud? Ja külmakoridorid - kas need on need kohad, kuhu minnes alati tervitab mingi külm hoovus? Selliseid asju polnud ma osanud varem jälgida ja ilmselt on mul veel pikk tee käia, et oma aia kasvutingimusi tundma õppida.

Minu seemnetellimise palavik alanes õnneks iseenesest. :) Kuid mõtted on ikka aial. Tegelikult on mul sel aastal palju vähem aknalauapinda ettekülvamisteks kuna toalilli on rohkem kui varem. Suvelilled on aga minu suur armastus ja ilma nendeta ma ei saaks. Mõlgutangi aeg-ajalt mõtteid, et mida siis sel aastal?
Ilmselt ei kasvata ma enam kard-hõbepaela. Ehkki külvatud sai ta eelmisel aastal juba veebruaris, hakkas ta rippuma alles augustis! Kallis seeme, vähe pakis ja mingist pinnakatmisest nagu piltidel näha võis, tema puhul küll juttu ei olnud, hõredad "paelad" ainult. Poputatud sai neid küll nagu teisigi suvelilli, spets suvelillemulda ja väetist . . . Muidugi võis ka kõik külma juuni kaela ajada.

Samuti jättis mind eelmisel aastal nõutuks virkliisu. Muidu nii lollikindel lill olnud, garanteeritud õitseja. Ettekasvatatud taimed olid küll prisked, kuid õue istutades jäid nad kängu, kasvus viskas juurde mõni üksik ja õied olid harvad. Taas - külm juuni? Või on mu majaesine peenrapind nii vaeseks jäänud? Andsin neile küll 2x komposti. Ei tahaks neist loobuda, kuid samuti ei taha selliseid rootsusid maja ette enam . . .

Mis sai veel ära proovitud, kuid enam ei külva oli kuldkakar. Täitsa huvitavad olid teised, eri toonis siniste või lillade südamikega, valged ja roosad, kuid puhmad kippusid külili vajuma. Tahaks ikka selliseid lilli, mis omil jalul seisavad.

Luuderohulehine pelargoon ja mustasilmne Susanne sattusid mul eelmisel aastal ilmselt liiga lõõskava päikese kätte. Neile sobiks vist kõige paremini terrass (mida mul kahjuks pole), kus vihm neid kätte ei saaks ega päike lagipähe paistaks. Õisi ma nägin, kuid . . . äkki kunagi jälle, kui mul on neile paremaid tingimusi pakkuda.

Vanikkuljust kasvatasin eesmärgiga, et ta mu lapse mängumajakese (kunagise kuuri) näotud seinad varjaks - funktsioon, mille ta ka kenasti täitis. Õied oleksid boonus olnud, kuid oli teada, et selleks on vaja ilusat pikka suve, seega mu lootus polnudki ses osas kõrgel. Neid üheaastaseid ronililli on aga veelgi ja sel aastal tahaks midagi uut seda ülesannet täitma. Äkki purpurvanik või asariin?

Sitsililli tuleb aga igal juhul külvata - nad olid mul esimesed amplililled, mis õitsema hakkasid, ja kui värvikalt! Samuti ei ole kunagi mind alt vedanud petuuniad, seega ei saa ka neist loobuda. Sel aastal valin targu madalad. Tahaks ka need million bellsid ära proovida kui seemne kätte saab kusagilt.
Ka kaksikkannuse kasvatamine õigustas end - oli üks hilisemaid õitsejaid lillepottides koos lobeeliaga, kui sitsililled olid juba läbi ja petuuniad ka hakkasid lõpetama. No ja lobeeliat ka peab kindlasti külvama, tema juba alt ei vea - hea tühjade kohtade täiteks kuhu tahes panna, samuti korvidesse. Sel aastal siis siniste asemel vahelduseks valget. Ka suutera sai ära proovitud - täitsa kena oli, et siis äkki ka sel aastal.

Ja nüüd tuleb mul meelde, et kunagi sai kasvatatud rand-kivikilbikut ja see õitses mõnusate puhmakatena nii tublilt sügiseni välja. Äkki külvaks sedagi taas, lõhnas ka nii hästi. Nendest on mul isegi pilt, aasta oli siis 2004, vist. Ja nüüd on mul küsimus teadjamatele - mis lilled need lillad siin paremal pool olla võiks? Absoluutselt ei mäleta, et ma kunagi midagi sellist kasvatanud oleks! Kuid täitsa armsad, võiks taas proovida:




Minu jaoks uutest suvelilledest tahaks külvata võõrasemasid, ainult et ei tea nüüd, kas oleks tulnud nad hoopis sügisel välja külvata, et sel aastal õisi näha? Ja veel on mul amplilillena proovimata feerulalehine ruse, kaenal-lõhiskellukas ja sanvitaalia. Midagi siis äkki ka nendest.
Kuulaks hea meelega ka teiste häid kogemusi suvelilledega. :)