reede, 20. mai 2016

Mai lõpu pildipostitus

Viimane postitus oli mul juba pildipostitus. Tegin tol korral kiire fotokatiiru, enne kui vihm peale tuleb. Milline vihm? Ühel ööl sahistas vaikselt-vaikselt ämbri täis sadada, nii et kuukingade kastmiseks on vett võtta, kuid see oli ka kõik - põuas elame siin! Ja külm põud on see olnud. Mõnel päeval mõne tunnikese viskab ikka kevadet, kuid muidu on ikka kampsuniilmad.

Mida võiks aiategudest raporteerida? Aed õitseb, pole midagi kurta - muudkui käin ja imetlen ja nuusutan. See on, ütleme, 80% mu aiategudest. Kas ma tööd ka olen teinud, ei teagi - peab mõtlema. Köögiviljapeenrad on maas, seega pidin ma nad millalgi tegema, ei mäleta aga, millal. Pea kõik seemned on ka üleval. Porgand tõusis ebaühtlaselt, kuid mida muud loota oli lahtiselt seisnud pakist külvates. Õnneks vaid üks peenar on see hõre, ülejäänud tärkasid hästi.
Millalgi istutasin ampleid ja rõdukastililli - vaat siis olin küll nii võhmal, et õhtuks polnud ühtegi varvast ka, mis poleks valutanud. Huvitav, kuidas ma varbaid istutamiseks kasutan?
Istutusalad on ka rohitud, ei tea, millal ma seda tegin, aga kus parajasti õitsemiseks läheb, sealt on mul kombeks ikka ära rohida. Kuna ma olin sügisel pea igasse peenrasse tulpe torganud, siis nüüd oligi kohustus need kõik enne õite avanemist ära rohida. Et siis - tulbid distsiplineerivad.
Kuna kevad on võtnud mälu, siis nüüd lasengi piltidel edasi kõnelda.

Tagaaias roosipeenardes on mul Apeldoornid õites. Julgelt võib neid sügisel juurde muretseda. Õitsedes lähevad nad iga päevaga suuremaks ka.
Blushing Apeldoorn




Oxford

Väike, aga tubli
On ikka isuäratavad õied . . .


Pihku ei mahu:
Pildiallkirja lisamine
Neljandiku poolt lahkesti jagatud tulbid hoos:


Üks nimeline ka sekka - Lustige Witwe:
Lustige Witwe

Nartsisse ka pisut. Ma juba eelmises postituses mainisin, et jumaldan valge keskosaga kollaseid nartsisse, kellest ühe, Avalon, ka postitasin. Siin veel paar tükki - džonkill-nartsiss Hillstar . . .

Džonkill-nartsiss Hillstar
. . . ning pisut madalam ja kärtskollasem Pipit:

Džonkill-nartsiss Pipit
Mul on selline tunne, et ma hakkan neid valgesüdamikulisi vist koguma, nad on nii nunnud minu silmis!

Veel üks nartsiss, kes mul õnnestus eelmisel suvel kusagilt heinamaalt ära päästa - olla Tistou sõnul meil üsna haruldane. Kas keegi oskab nime öelda?
Nimetu kaunitar
Eelmisel aastal rajatud sissekäigupeenrad koguvad tuure:


Hetkel püüavad seal pilke tulbid - Apricot Beauty on tõeliselt hurmava olemisega:
Apricot Beauty
Apricot Parrot ületas mu ootused mitmekordselt. Arvasin et papagoitulbid on kõik sellised sulgjaid tiibu laperdavad linnukesed, kuid need siin on täitsa kompaktsed - ja hiiglaslikud! Ei jää Apeldoornidele alla:
Apricot Parrot


Eelmisel aastal soetatud karukell tiliseb ka sel aastal - ainult nime ei tea tal:
Harilik karukell
Majaesine poeedinartsisside rivi

Südajalehine bergeenia Bressinghamn White
Ja veel üks nimetu bergeenia - kas keegi oskab tuvastada?

Südajalehine bergeenia
Lähemalt . . .

Sieboldi priimulat on mul siin ja seal:
Sieboldi priimula

Alati fotogeeniline . . .

Suvelillekese poolt lahkesti jagatud lilled asutavad end õitsema - nõeljalehine floks Calvides White . . .
Nõeljalehine floks Calvides White


. . . ning täidisõieline hanerohi. Huvitav, miks ta külitab - mis teda püsti aitaks?
Täidisõileine hanerohi

Mullu kevadel paremasse kohta üle kolitud kõrvikpriimula võiks kiiremini paljuneda . . .
Nimetu kõrvikpriimula
Eelmisel aastal soetatud kaunis murtudsüda Valentine näeb väärikas välja (tema taga seab kalju-kilbirohi end kohe-kohe õitsema):
Kaunis murtudsüda Valentine
Ja siin kalju-kilbirohi juba täisõides - nädala õitseja, minu lemmik!
Kalju-kilbirohi
Eelmisel aastal ise külvasin - et siis ühest seemnest saab sellise puhmiku. Ülemine pilt oli tehtud hommikul, keskpäevavalguses on ta aga veelgi kollasem - silmad ei kannata vaadatagi:


esmaspäev, 9. mai 2016

Nartsisside aeg

Ilmad on võrratud ning aias toimub lausõitsemine. Täna võtsin kätte ja tegin ühe fotokatiiru, et jõuaks midagigi jäädvustada, enne kui vihm kõik vastu maad ja poriseks peksab. See tähendab, ma loodan, et see lubatud vihm ikka tuleb - maa hakkab tasapisi juba betooniks muutuma. Täna pidin vastistutatud roose kastma, rääkimata seitsmest köögiviljapeenrast, mis igal õhtul kastekannutiiru vajavad.
Praegusel momendil on mul nartsissid aias põhitegijad,  need nimetud tugevalõhnalised varajased:


Ma ei tea, mis sellel kevadel teistmoodi on, kuid avanevad isegi need nartsissid, kes ühelgi kevadel pole õiepungi lahti lüüa jaksanud. Nagu see nimetu kollasekirju tups:


Või see miniatuursete õitega nimetu. Pildilt ei saa arugi, kuid ta õied on sellised tomatiõie mõõtu:

Ühed väga suured varajased nimetud:

See kollane esiplaanil on kohe-kohe avanema hakkav kalju-kilbirohi, kelle õisi ma põnevusega ootan - eelmisel kevadel seemnest külvasin:


Veel üks varajane hiigelõiega nimetu:

Edasi tulevad juba nimedega õitsejad. Valgeid nartsisse olin alati tahtnud, sügisel sai siis mõned istutatud - triandrusnartsiss Thalia:
Thalia

Veel üks täitunud unistus - valge südamega kollane nartsiss Avalon. Väga hea lõikelill ka, seisab mul vaasis juba igavesti:
Avalon
Neid valge südamega kollaseid on mul veel teisigi sorte avanemas - ootan põnevusega.
Mõned looduslikud sai ka muruserva pikitud. Tilluke tsüklameen-nartsiss Tété a Tété:
Tété a Tété
 . . . ja veel tillukesem tatsett-nartsiss Minnow:
Minnow
Ja veel ühed uhked õied, milliseid mu aed veel enne näinud polnud:
Püvililled
Mäletan, et ammu-ammu kord ostsin ka püvilillemugulaid, panin mulda ja rohkem ma neid ei näinud . . . Seekord läks aga õnneks - tundub, et kõik, mis sai mulda pandud, on ka üleval. Ka kollaste puhmas on väljas, kuid need on vist hilisemad. Nii ma siis käingi nüüd mitu korda päevas neid uhkeid kroone imetlemas - ma ei jõua vist isehakanud lillekasvatajat kunagi piisavalt ära tänada, et ta mulle eelmisel suvel need mugulad nii lahkesti saatis ja sellega mu kauase lilleunistuse täitis.



Veel ühed kauaoodatud õied hakkavad avanema - Mildalt minuni jõudnud  kitsekakar:

Kitsekakar
Esimesed tulbid avanevad, ülejäänud on aga veel kindlalt nuppus. Soojakraade meil siin ju jagub, kuid mingi jäine noot on ikka taustal, mis alles õhtuks ära kaob.

Täidisõieline varsakabi
Himaalaja jalgleht

Punane epimeedium


Üks nimetu lumeroos - tuvastage, kes suudab:


Ja veel üks aianautleja, kellel on õnneks veelgi vähem vaja kui minul, piisab vaid päikesesoojast teest.
Kitty