Sinise esmaspäeva asemel ootamatu puhkepäev

Eile oli siis nii, et laps jäi haigeks ja olukorda hinnates oli näha, et targem oleks seekord hoolduslehele jääda - palavikus last ikka üksi koju ei jäta.
 Kuna tüdruk on juba nii suur (11a.) ja minu töötundide arv päevade lõikes väga erinev, kord 2h, kord 6h, sekka isegi päev vaba, siis polnud oma paar aastat hoolduslehel olnud - laps lihtsalt polnud nii ammu raskemalt haige olnud. Tüüpiline põdemiste muster olnud ikka selline, et paar päeva kurguvalu, paar päeva nohu, paar päeva köha ka (või siis mitte) ja siis terve. Mis on ikka lihtne põdemine, võrreldes aastatetagusega -  lõputu köha kuni oksendamiseni, kõrge palavik, kopsupõletik, astma diagnoosi saamine, puue . . . Kuni siis ühel hetkel hakkas asi ikka paremuse poole liikuma ja lõpuks kasvas tüdruk astmast välja.

Aga eile siis kuniks laps tukkus, sai isegi herned maha pandud ja 2 amplit istutatud. Lihtsalt nemeesiad istutuskassetides olid nii suureks ja lopsakaks läinud, et lausa karjusid suurema ruumi ja toidu järele. Ei siin olnud enam aega kolmapäevani oodata, mil lillepoodi mulda lubati tuua - kallasin viimased lillemulla jäänused kottidest amplitesse, kõige peale tühjendasin idanemata jäänud seemnete karbid ja vedas, sain täis küll.

Õhtul vaatasin aknast välja ja mõtisklesin, et mida nüüd siis süüa võiks teha. Pilk jäi pidama porrulaukude vaol, need on mul vist oma 3-4a juba täiesti iseseisvalt kasvanud ja väljas talvitunud. Maikuus on nad alati juba nii jämedad, et on ülim aeg nad ära süüa, muidu lähevad õitsema (nagu eelmisel aastal juhtus :P). Otsustasingi siis peotäie porrulauke vormitoidu jaoks tuua. Ilma labidata neid kätte ei saanud ja sedasi kangutades arutlesin seal, et harvendaks nad siis ka kohe käigu pealt ära. Mõeldud-tehtud. Ja kuna ilmateade lubas 2 päeva püsivat vihma, jätsin kastmise osa üldse tegemata. Öösel siis tuligi vihm ja ladistab siiani.

Täna tuli ka Repsust vastus aprillis tehtud eeltellimusele, et saadavad taimed ära. Oi-oi, mis sealt kõik tulemas on - 7 hostat, 4 leeklille, 5 helmikpöörist, korea kitseenelas, hiina latern, täpiline iminõges,  bergeenia, raudrohud ja hulk aed-kukekannuseid. Küll nüüd läheb siblimiseks kui need saabuvad. :) Kõik puha uued asjad ka, mida ma pole kunagi kasvatanud (va leeklilled) - vaja enne veelkord tudeerida, et nad ikka sobivasse kohta saab istutatud.

Nüüd on oodata veel vaid ühte tellimust Juhanist - 3 asalead, roos Augusta Luise ja roniroosid Flammentanz ja New Dawn. Ma väga loodan, et nad veel viivitavad saatmisega, sest neile taimedele ma pole küll suutnud veel ühtegi sobivat kohta välja mõelda! Ma ei tea üldse, mis mul arus oli kui ma suure hurraaga need asalead tellisin. Jah, ma olen juba üle 10a. rododendroneid aeda soovinud, kuid on selge, et neile on vaja turbapeenart ja sel kuul mul pole vahendeid, et sellega tegelda. Juunis, palun väga, siis olen ma selleks valmis. Aga no olid alla hinnatud ja pidin kohe ostma, vahel harva võib ju lasta end ilusate piltidega ära meelitada. :) Küll ma neile ka kohad leian ja selle turbapeenra rajatud saan.
Samuti pole mul aimu, kuhu võiks mu aias sobida Flammentanz. Üks tühi ronitaimede redel mul oli, kuid selle hõivas elulõng Piilu ehk Piilupart, nagu mu laps seda kohe kutsuma hakkas. :) See koht oleks roniroosile vist ka liiga kuum olnud - lõunapoolse heleda seina ääres . . . Ma olen tegelikult juba kuu aega aias ringi uidanud, et sellele roosile kohta otsida ja alati on see lõppenud sellega, et olen hoopis aia kutsele järgnenud ja tööd vihtuma kukkunud. :P Ok, kui ta nüüd saabub, siis ma olen fakti ette seatud ja küll ma siis selle koha ka leian. 

Pilte pole ma ikka veel postitustesse lisanud, ehkki ikka plaanisin seda ka tegema hakata. Aga küll ma nad tagantjärele lisan, las päike tuleb enne välja. :)