kolmapäev, 14. mai 2014

Keegi tööd ei tee, ainult unistatakse :)

Kogu tänane aiatöö seisnes selles, et rohisin kasvuhoone ära kui käisin sealt õhtul rediseid ja salatit toomas. Polnud just suur töö. Nagu igal aastal, jõuan ma esimese rohimise rediste vahelt alles siis ära teha kui nad juba lõppema hakkavad. Saak oli igal juhul kenakene sel aastal - redised on kõik närimata olnud maakirbu poolt või kes iganes see närija muidu on.
Salatit jagub ka juba tüütuseni, nii et vitamiinipuudust pole ilmselt vaja enam karta. Järgmine laar rediseid ja salateid on avamaal ka juba üleval, samuti sibulad. Teised seemned pole veel tärganud.

Käin iga päev mitu korda päevas ka tagaaias oma esimest uut roosipeenart kaemas - kisub kohe sinna. :) Roosid on kõik kenad ja pungades, kes vähem, kes rohkem. Peenra ümbert on aga ainult naat. Nii ma siis mõlgutan mõtteid, kuidas see peenravahe kenamaks teha. Kas kaevata läbi, juurida naat välja ja külvata muru? Või panna astmeplaadid ja vahele külvata muru? Olen googeldanud igasugu aiateede variante aga arvatavasti jään esialgu lihtsalt muruvariandi juurde. Kui ma nii tubli olen . . . sest ruutmeeter naati kaevan ma välja tund aega, on elu näidanud. Peaks omale mingi preemia välja panema kui ma selle tehtud saan, et mingigi stiimul oleks. :)

Tagaaed on üldse üks avastamata maa veel. Aastaid tagasi tahtsin ma sinna ainult puid ja istutasingi alustuseks paar sirelit, vahtra ja tamme. Kuna sirelid jäid märgistamata, siis isa niitis nad teadmatusest lihtsalt maha. Kahest tammest üks on nüüdseks inimesepikkune, teine aga ainult päkapikkune. Ei teagi, mis sellele teisele seal ei meeldi. Ja vahtra istutamine oli üldse viga. Esiteks kasvab see igavese kiirusega, teiseks puistab oma seemneid igale poole, nii et mul on aed täis pisemaid ja suuremaid vahtravõsusid. :S Võimalik, et ma võtan ta üldse maha, ehkki hästi ei raatsi - enda istutatud puu ju ikkagi.
Muu maa tagaaias on aga söötis maa, aia ääres vaid igasugu puid kasvamas - kibuvitsad, lodjapuu, viirpuu ja hiiglaslikud saared (aiast väljapool). Nii ma siis mõlgutan juba varakevadest peale mõtteid, mis sinna aiaosasse siis veel võiks istutada. Hortensiad ja rododendronid on kaks suurt soovi, kuid ei suuda ära otsustada, kumb variant. Hortensiatega poleks muret, nad kasvaks suht ruttu ja oleks ka aknast vaadates kena vaade. Rododendronid võluvad aga oma uudsusega, pole neid kunagi kasvatanud, nad on mu ammune unistus, samas kasvavad nad aga aeglaselt. Samuti pole kindel, kas mõne puu vari seal piisav on, et neid lõunapäikese eest ära varjata. Teiseks vajaksid nad suure turbapeenra projekti. Ilmselt jääb hortensiate ehk mõistuse hääl peale. :P
No aega on - ega ma ühe suvega jõua kõik projektid ellu viia.
Pealegi on suvel vaja ka lapsega mere ääres käia, kuumade ilmadega kas või iga päev. Kui varem ma olin suur rannas lebotaja, siis viimastel aastatel on see mulle vaid suur ajaraiskamine. Eelmisel suvel suutsin lapse isegi pehmeks rääkida, et hakkaks lõuna asemel õhtuti rannas käima. No et väiksem nahavähi risk ja nii. Varem sai ikka juba lõunaks randa mindud, vahel varemgi ja kui siis kella 14-15 vahel naasime, olime mõlemad kuumusest nii läbi, et mina hea meelega varisesin voodisse ja tukkusin seal õhtuni, laps magada ei tahtnud, aga oli muidu väsinud ja tusane. Täielik päeva raiskamine. Ok, nüüd jõudsin oma mõtetega lausa juulikuusse välja . . . :P

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar