Aed omapäi

Aed peab nüüd mõne päeva ise omadega hakkama saama - tuleb hakata lapse toas tapeeti panema. Täna alustasin vana tapeedi maha kiskumisega ja sain kohe valusa kaela. Aias rabamine on ikka tunduvalt kergem töö. :P Eks lähipäevil saab siin veel küll jõu- ja ilunumbreid teha, riidekapi otsas turnida ja klaverit nihutada. Õnneks osa tapeeti on fliis ja selle paigaldamine peaks kirjade järgi kergem olema. 
Kui õhtul selle sodi seest lõpuks õue tuigerdasin, oli see nagu õnnistus - üle aia heljuv jasmiiniaroom tõi kohe inimese tunde tagasi. Sai kõik uued pungad ja avanejad ära imetletud ja nuusutatud ning amplid ja lillekastid kastetud. Lillherned juba õitsevad ja see on ikka äge hekk. :) Kui ta täisõides on, siis teen pilti ka. Lõhn on selline, mida paneks hea meelega omale parfüümina peale.
Siis vaatasin, et kasvuhoone on veel võimsalt umbrohtu täis (nõgeseleotisega kastmise tulemus), kuid ehk jõuab selle homme hommikul veel kähku ära rohida kuni laps magab. Ülejäänud päeva kavatsen ainult tapeetimisega tegelda.
Enne magama minekut lippasin veel õue ja panin sibulatele soola ja kastekannuga vett takka. Kuu tagasi sai seda tehtud, nüüd oli jälle vaja. Ja ülehomme tuleb tapeetimises ka paus teha, sest peab venna poolesajandat juubelit pidama minema.

Tegelikult eilegi oli päev, kus sai aiale 0 kasulik oldud - käisime lapsega linnas. Eesmärk oligi saada tapeet lapse tuppa ja leidsime ka kohe poodi astudes, mis meeldis. Teine käik oli poodidesse, et saada lapsele mingid teksad ja ilusad tennised. Jalga minevaid teksasid me ei kohanud, veel vähem ilusaid tüdrukutepäraseid tenniseid suurusele 43. Aga no see oli ka teada, jalanõud tulevad meil juba aastaid internetist ja parim tennisebränd on Hummel - teeb jala visuaalselt mitu numbrit väiksemaks ja kitsamaks ning 2a. kantud ketsid ei näita mingeid kulumise märke.

Järgmine käik oli ilusalongi, et lapsele kõrvaaugud teha. See asi läks aga nihu - püstol keeldus kõrvast läbi minemast. Plõksis ja plõksis tädi, laps oli pabistamisest juba näost punane, kuid pauku ei tulnud. Tühjalt lastes püstol töötas, kuid kõrvas mitte, midagi takistas. Tädi tõdes, et tal kunagi ammu oli ka üks selline klient olnud, kellel püstol kõrvast läbi ei läinud. Tulime siis sama targalt sealt tulema, laps oli löödud ja pidin ta kohe lohutuseks kohvikusse kosuma viia. Võtsime ka prooviks makroone, kuid maitse oli selline kergelt mage ja kummine. Laps ütles ka, et minu tehtud olla ikka need õiged. Hea seegi kui õigeid makroone kodust saab, ei pea kaugele otsima minema. :P

Tahtsin talle veel midagi lohutuseks osta, kuid lapsel polnudki isu enam poodide vahet kapata, ainult üks ökopood jäi meile tee peale ja sinna astusime sisse. Seal sai ta vahtrasiirupisoov täidetud, mis tõi kohe sära silmadesse tagasi. + veel huulepulga ja kommi. Ja pärast polnud muud soovi kui ainult - koju! Küll linnas käimine on ikka jube, oigasime me koramööda kui õhtul bussi pealt koju koperdasime. Vahtrasiirup oli aga koduaia maasikate peal väga luks, pool pudelit kadus kohe nagu mutiauku. Aga eks järgmine nädal tuleb juba ka kodutaru mesi.