Pea oli teisel vähe ära näritud, ei hakanud pildile sättima. Huvitav, kas nurruja ise ka tapluse käigus salvata sai ja kas see talle miskit teeb . . . Igal juhul nägi ta rõõmus ja rõõsa välja ja pillutas oma saaki veel hiljemgi õhku - ehk siis ei saanud mürgisutsu. Laps rääkis juba eelmisel aastal, et on mitu korda rästikut ühes aianurgas kohanud, no nüüd sai siis ise ka ära nähtud. Selline tunne, et sinna aia äärde pika naadi sisse ilma kummikuta enam minna ei taha . . . Siia juurde üks pilt ka meie murdjast - laps kevadel tegi, alles nüüd telefonist leidsin:
Mõned õitsejad ka. Jasmiine on meil mitmes kohas, varjulisemates kohtades veel täies värskuses, päikese poolel sätivad juba etteastet lõpetama. Siin vaade maja tagant:
Ja kui sealt alt läbi minna, hakkab eesaed:
Vaade ka eesaia poolt:
Laialehine kellukas avab õisi:
Ja lillherned, mu arm - milline lõhn kui sealt mööda minna!
On alles tubli kiisu, veel jubedam oleks ootamatult endal elus eksemplar leida, võtaks vist tükiks ajaks kasvuhoone külastamise isu...
VastaKustutauhh, madusid ma kardan koledal kombel aga ju siis nurrujaga korras kui rõõmus ja rõõsa, vahva pilt on temast tulnud :) õitsemine on võimas
VastaKustutaNeed rästikud on jah natuke nagu õudu tekitavad. Meil neid ka siin liigub, nagu ka nastikuid ja vaskusse. Mis teha, nad ka maailmas olemas ju. Lillherned on sul vägevad, juba õitsevad. Mina ei ole ette kasvatanud ja siis läheb aega millal nad ükskord õitsevad, sel aastal ei teagi, kas üldse. Aga tore, et nad sul seal oma lõhnaga ja iluga rõõmustavad.
VastaKustutaLillherneste ette kasvatamine osutus tõesti tasuvaks. Ja õitsevad nad vist kuna ma andsin neile ka ühe parima koha aias, kus päike paistab hommikust õhtuni. Järgmisel aastal mõtlen isegi hernetaimed ette kasvatada kuna külvates on tärkamine alati nii ebaühtlane + ka linnud, sel aastal jäi üle kolmandiku peenrast tühjaks.
KustutaVäga tubli kiisu teil! Ma vist käiks pärast sellist matsu terves aias mitu nädalat kummikutega, nagu ma seda tegin varasematel aastatel, kui kasvuhoones kõigest süütut nastikut kohtasin.
VastaKustutaOooo, kulda väärt kass! See sik-sakloom on ju ohtlik, elagu metsas!
VastaKustutaIlus aed ja ilusad taimed :)
Kassid on tõesti tublid rästikukütid. Meie kass murdis ka ühe rästiku maha. Kaasa juhtus seda võitluse lõppu ka nägema. Edaspidi oleme korduvalt seal ussialal kontrollimas käinud, aga ühtegi pole kohanud. Loodame, et kass on ka ülejäänud sakiselgsed vorstid õnneks võtnud.
VastaKustutaOI kui kole külaline. Ma madusid paaniliselt ei karda, aga kui säärane kuskil ootamatus kohas vastu vaatab, võtab ikka kõhedaks küll. Hea, et see mustake nii vapper jahimees on.
VastaKustutaLillherned on mu lemmiklilled.
Tubli kass. Ilmselt ka hea hiirekütt.:)
VastaKustutaMu lapsepôlv ju möödus sealkandis ja siis oli seal väga palju rästikuid, alati pidid tähelepanelik olema, nii sinililli korjamas, pähklil vôi seenemetsas
VastaKustutaMinu kass on ka tubli murdja, põhiliselt hiired (+), vahel ka linnud (-), aga eilset verist soolikatompu trepil ei suutnud üldse tuvastada, enamus oli lihtsalt nahka pistetud. Maja juures olen kohanud ainult nastikuid ja sisalikke, loodetavasti ta neid ei murra.
VastaKustutaEhh, aeda unustasin kiita. Ilus on Sul seal! Ja ebajasmiin on ka üks "peab-olema-taim". :)
VastaKustuta