Täna oli väljas küll selline pool-koerailm, minul oli aga kindel plaan minna ja sissekäiku ääristavad uued peenrad valmis kaevata. Järgmisel nädalal on võibolla okaspuutited juba kohal - kuhu ma nad siis panen? Laps vaatas mind küll uskumatu pilguga ja teatas, et tema ei tule, oli aga juba järgmisel hetkel riides ja ka valmis rabama. :) Vaatasin kella, kaua meil läheb - poole tunniga olid 2 peenart valmis kaevatud, teine pool tundi kulus viimistlemiseks. Lumikellukesed, kes kaevamisele ette jäid, said esimeste asukatena peenrasse sisse kolitud. Töö valmis, pagesime tuppa kuuma teed jooma. Siis hakkas ka kõike läbisegi sadama - lund, lörtsi, vihma . . .
Õhtu jooksul käisime korduvalt akna peal oma kätetööd imetlemas. Need peenrad ikka nii sobisid sinna nagu nad olekski alati seal olnud! Suurem rõõm saab aga siis olema kui saab juba taimi istutama hakata. Uute peenarde üle saab tegelikult ikka mitu korda rõõmustatud. Kõigepealt siis kui sa neid oma peas planeerid, teist korda siis kui lähed välja oma mõtet realiseerima ja nad valmis kaevad, kolmas kord siis kui taimi istutama hakkad ja edaspidi ka iga kord kui sealt mööda kõnnid ja oma kätetööd imetled. Aiapidamine muud ei olegi kui üks rõõmustamine teise otsa, lust ja lillepidu igapäevaselt. :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar