Aeg toalilledele

Täna oli mul vaba päev, kuukalender näitas rohelist tuld igasugu istutustöödele (kahanev kuu Neitsis), mõtlesingi siis, et oleks toimekas ja istutaks näiteks sidrunipuud ümber. Eelmisel aastal laps pani lausa kaks laari seemneid kasvama, kokku saime 7 puud erinevas suuruses. Suve veetsid nad aias, sügisel tuppa kolides 3 neist heitsid lehed maha. Talve veetsid nad kütteta koridori põhjapoolsel aknal. Lehtedeta tegelastest olid neile seal seltsiks veel bugenvillea ja üks õues suvitanud luuderohi. Kapi otsast vaatas nende peale alla mu kõige pikem luuderohi, kes igal sügisel viskab maha täpselt pooled lehed, et siis suvel taas kõige lopsakamaks minna. Nüüd nad olid seal kõik seda nägu, et hakkaks uusi lehti ajama. Istutasin nad kõik ümber.

Need nii ilusasti reas seal oma uutes pottides, hakkas mul teistest toalilledest kahju - et kuidas siis nemad edasi oma kitsastes oludes. Istutasingi ülejäänud taimed ka ühe jutiga ümber - 2 peperoomiat, 3 köögis olevat luuderohtu ning 2 kalanhoed. Vaasis juured alla ajanud sebralille pistikud said ka mulda. Orhideel oli täna pidu, temale tõin poest esmakordselt väetist maitsta. Istutamata jäid vaid kaktusepoeg ja portulak-turdleht. Viimase jaoks mul polnud suuremat savipotti võtta ja plastpotis läheks ta ümber oma raskusega. Tuleb homme potijahile minna. See ei tohiks probleem olla, minust kiviviske kaugusel on 2 arvestatavat "Stockmanni", kust olen pea kõik ümbrispotid oma lilledele saanud.

Aknalaualt on veel häid uudiseid - esimesed Inglismaalt tellitud seemned on üleval, sarvkannike ja peen iluürt. Järgmisena on mul laua peal külvamise ootel tukalill, ämbliklill, lehtertapp, kalju-kilbirohi ja kirjulehine piimalill. Veeretangi neid pakke käes, et kas külvata tuppa või hiljem aeda - kõik puha uued seemned minu jaoks, kogemus puudub.

Vaatan vahel ka oma soovinimekirja - no kuidas ma ta küll nii pikaks olen saanud! Võib üks inimene ikka palju õieilu tahta. Roosid ja pojengid ei anna üldse rahu - eriti pojengid, ei ole teisi selliseid . . . Suvehommikul, lükkad terve näo kastese õie sisse, tõmbad suure sõõmu lõhna endasse . . .
Ja roosiõied, pole küll nii suured, kuid veel hullutavama lõhnaga! Laps ütles, et meil on kindlalt roose juurde vaja. Ma mitte ei kahtlegi selles.