Suur soojus ja virmalised!

Lõpuks jõudis ka meiekanti suur soe, +12C näitas õhtul kraadiklaas, päeval oli veelgi soojem. Sellise ilmaga polnud muud teha kui aiatoolis peesitada ja nägu päevitada. :) Lõpuks võtsime söögid-joogid kaasa ja läksime mere äärde.
Läbi metsa kõmpides oli ühes kohas lademetes hulgim pisikesi, umbes pardimuna suuruseid erkrohelise samblaga kaetud kivikesi. Mul lõi otsekohe tuluke peas põlema, et tuleks üks päev ja  tooks need aeda kaunistuselemendiks! Meil pole ju mingeid kive aias, isegi maa seest ei tule neid välja. Samas kui paljudel on uhked maakivid aias võtta, tee peenraääri või mida iganes tahad. Kui ma välja mõtlen, millisesse peenrasse neid rohelisi munakesi panna, äkki lähengi ja toon rattakorvis nad ära. Võibolla sissepääsu ääristavatesse varjulistesse peenardesse, mis mul oli kavas sel kevadel rajada ja kuhu tulevad ka mu okaspuutited?!
Tagasiteel sai ekstra suurte kiisudega pajuoksad vaasi toodud, mis kasvavad siin vaid ühes kohas mere ääres. Nägime ka esimesed 2 savililleõit ära. Koju jõudes panin kasemahla tilkuma ja tõin mõned oksad ajatamiseks vaasi.

Tegelikult esimene asi, mis ma hommikul pärast tööd tegin, läksin lähedalasuvasse metsa ja kaapisin sealt kilekotitäie viimast lund kaasa. Nüüd on toalillede kastmisveega taas mõnda aega mureta. See, kes mind metsa all lund kotti kaapimas nägi, võis küll segaduses olla. :P

Aknalauaelu on viimasel ajal ka vilkamaks läinud, tärganud on kaenal-lõhiskellukas, balsamiin (Seemnemaailma omad - kõik seemned idanesid seekord!), tomatid, lillhernes ja lõhnav neitsikummel.

Ja õhtul - õhtul nägime esimest korda elus virmalisi! Nii kui Facebook'is hakkas hüüatusi tulema, lõin akna valla ja pistsin pea välja. Algul tundus, et ei ole siin midagi, hea ettekujutuse korral kuuse taga ehk on midagi heledamat. Aga ajasime lapsega ikka vatid selga ja läksime välja vaatama. No ja siis ei tulnud enam kaua oodata. Algul olid lihtsalt üksikud sähvatused, siis aga sirutusid välja pikad kiired ja sakid ja need muutusid aina teravamaks. Kui algul kilkasime ikka, et oih! ja vauuh!, siis lõpus võttis lihtsalt tummaks . . . imeline, et meie aia kohal taevas midagi sellist toimus. :)