Täna olid aga hoopis teised energiad liikvel. Päike küll säras heledalt taevas aga varbad hakkasid külmetama. Pesu välja viies muutusid sõrmed jääpulkadeks ja sooja oli antud ainult 3 kraadi. Lõuna lähenedes hakkas siis päevavalgus kummalisi varjundeid võtma - päikesevarjutus võttis maad. Otsisin tükk aega sobivat CD-d, mida vaatlemiseks kasutada, enamus ei kõlvanud, olid täis trükitud ja läbipaistmatud. Lõpuks leidsin ühe, millega oli selgelt kuu päikese ees nähtav. Tegelikult esimene kord elus mil ma päriselt VAATLESIN päikesevarjutust, varasemalt olin lihtsalt valguse muutumist imetlenud. Aga eks lapse pärast tuleb nii mõnedki asjad läbi teha. :) See on ikka meeleolukas nädal meil olnud - virmalised, päikesevarjutus, suur soe . . .
Aiamõtted vilavad viimasel ajal ka sellise kiirusega peas. Hommikul nii kui silma paotan, on kohe taimemõtted peas ja enam ära ei lähe. Ei siis saa enam edasi ka magada ja olengi koos koiduga üleval nagu varajane linnuke. :D Kuna maja veel magab, lähen arvutisse ja hakkan lugema uute soovitud taimede kasvutingimuste kohta. Sissepääsu äärtesse rajatavad peenrad tekitavad minus ikka sellist õhinat. :) Pinnas on seal lahja ja kaevates tuleb ilmselt kruus vastu. Päike paistab sinna maksimaalselt lõunani, pooles osas ainult hommikul, seega on sinna vaja suuremas osas varjutaimi - kuid kindlasti tahaks ka midagi õitsvat! Ega need eriti pikad peenrad tule, 5m on väravast majatrepini. Laiust võiks neil kusagil meetrijagu olla, kui aga taimemõtteid palju saab, siis võib neid ribasid alati laiendada - kummalgi pool ju muud pole kui muru. Panin omale mõned nimed kirja, kellele sellised tingimused sobiks - kui keegi oskaks soovitada veel midagi siia nimekirja (eriti mõnda ohtralt õitsvat lille), oleksin ma ainult õnnelik:
jalgleht
hostad
elupuud
kuutõverohi
brunnera
tiarell
helmikpöörised
laialehine kellukas
täpiline iminõges
bergeenia
korea kitseenelas
akakapsas
astilbe
tõnnike
lemmalts
Varjukohtade kohustulik taim on sõnajalg, ehk näed kunagi ta õitki, aga kahjuks ei armasta ta kruusast pinnast.
VastaKustutaMadalamatest taimedest võik kasutada pika õitsemisajaga ja hästi paljunevat akakapsast. Väga ilusad on puksrohud, ka kurerehad oleksid seal peenras asjakohased. Kui Sa üht lille paned ikka mitu taime, et saada uhkemaid gruppe, ega siis neisse lühikestesse peenardesse ju enam palju ei mahugi.
Kurerehad on väärt mõte, mul on nad isegi soovide nimekirjas, kuid polnud veel jõudnud uurida, kas varju sobib - ilmselt lähebki nüüd käiku, tänan soovitamast. :)
KustutaSõnajalgasid mul on ka mujal aias mitmes kohas vohamas. Sinine akakapsas on mul aias täitsa olemas, eelmisel aastal panin seda ka sügisamplitesse. Nüüd leidsin aga et on olemas ka roosaõileine - kui kätte saan, läheb käiku, ta on tõesti kiire ja kena pinnakatja.
Puksrohtu pole ma oma ihusilmaga näinudki, kena pinnakatja, ilmselt sobiks ka kuhugile vahele.
Viis meetrit on igavene lahmakas, sinna mahub taimi küll :) Aga jah, ilusam jääb kui läbimõeldult tegutseda ja gruppidena istutada. Ma alati mõtlen, et nüüd järgmise ala teen plaani järgi ja korralikult ja sobivate taimekordustega - lõppkokkuvõttes on ikka üks Tootsi peenar :) Pinnakatjatest on akakapsad vahvad, eelmisel kevadel ma avastasin taime nimega roomav jomplõug (Mazus reptans). Ma alles katsetan aga vahva tegelane tundub olevat. Ja pane siis suvel õitsejate vahele ikka kevadisi ja sügiseseid sibulilli ka
VastaKustutaSibullilled tulevad kindlasti! Eesmärk oleks, et igal ajal midagi õitseks - mul on lihtsalt nõrkus õitsejate suhtes. :D
KustutaPlaani ma ei hakka tegema, ma tean, et ma ei suudaks sellest kinni pidada.
See roomav jomplõug on täitsa ilusa näoga, aga see nimi . . . ! Isegi saksa keeles on kenam nimi - Lippenmäulchen (huullõuake).
Kruusane pinnas seab jah piirangud aga kui teha veidi mullaparandust ? priimulad oleks sellises poolvarjupeenras rahul, need kõigew tavalisemad käest kätte liikuvad hübriidid milledel miljon värvivarjundit :) minul on rooa- ja valgeõielist akat lausa pottides äraandmist ootamas aga ära unusta ka akade erinevaid lehevärve :)
VastaKustutaNeed Su äraandmist ootavad akakapsapotid on ahvatlus missugune, kuid kaugel . . . ja ma isegi ei teadnud, et akakapsast on ka valget! See oleks ideaalne, tahaks sel aastal võimalikult palju valgeid õitsejaid aeda saada, nad on õhtuhämaruses nii lummavad. :)
KustutaHead mulda ja komposti oli kavas juurde tuua küll.
Priimulad meeldivad mulle ka hirmsasti. Ühel aastal üks külanaine jagas mulle neid lahkesti, panin lausa terve peenraääre neid maha, kuid järgmiseks aastaks olid nad kadunud. :( Ei tea, mida valesti tegin, see ehmatas ka uuesti proovimast. Üks kollane priimula on mul aga potiga toas välja saamist ootamas - siis ongi teada, kuhu teda kolida. :)
Virk inimene, rôôm lugeda, mul oleks ka väga vaja kedagi virka, sest aknaklaasidest enam ôue ei paista. Kui aega oli, ei olnud ilma, kui oli hea ilm, olid kiired ajad. Nüüd ootan, kui nad kohtuvad.
VastaKustutaSelline tähelepanek on küll, et meie kamba taimevahetused saavad teoks vaatamata vahemaadele, vahel mitmete vahepeatustega:)
Virgad taimevahetajad, see on põhiline. :)
VastaKustuta