Küll nende roosidega on ikka tegemist!

Lisaks sellele, et ussid neid puresid (ok, hetkel enam mitte) ja et neil peab käima 2x päevas lehetäisid kontrollimas, avastasin nüüd osadel lehtedel ka tahmlaiksuse. Pritsisin mõlemat silmas pidades siis õhtul taas rohelise seebi lahusega, olles haiged lehed enne ära korjanud. Lugesin, et õitsemist see küll kuidagi ei pärsi, lihtsalt iluveana mõjub kui lehed on mustakirjud. Eks näis, mis häda järgmisena avaldub. Ja kaua neid roose ilma mürke aeda toomata pidada õnnestub. Ilmselt teen järgmisel kevadel kõik ennetavad pritsimised ära.

Ja köögiviljaaed. Alles ma hõiskasin, et kõik on kontrolli all. No on küll, aga lähemal vaatlusel selgub, et ega paha ei teeks taas mõned umbrohud välja tõmmata. Täna harvendasin porgandeid - jeerum kui nüri töö . . . ühe peenra tegin, 2 on jäänud veel harvendada. Seda aeglasemalt läks, kuna rohisin peenravahesid ka samaaegselt.

Istutamisi on ka saanud vahepeal planeerimatult teha. 3 hostat leidsin endale koha, 2 helmikpöörist, kontpuud ja hortensia Annabelle. Nüüd on veel jäänud leida kohad ülejäänud 6-le hostale. Kui ma nad tellisin, planeerisin nad panna tagaaeda aia äärde. Siis aga selgus, et see puude alune aiaäär ei ole siiski nii ilus, et sellele üldse tasuks tähelepanu juhtida, seega hostasid sinna panna ei saa. Nüüd ongi mul 6 hostat aias koduotsingutel.

Eile turnisin saega redeli otsas ja eemaldasin ploomilt kuivanud oksi. Ka värava ümbert sai sirelit vähemaks võetud kuna värav läheb värvimisele. Kraapisin ta ka traatharjaga üle, kuid ilm ajas plaanid nihu. Tegelikult lähipäevilgi pole veel täispäikselisi päevi oodata, et midagi värvima saaks hakata. Laps sai ka sae käsitsemisega kenasti hakkama - saagis ikka kohe nii nagu peab, ei mingit jõnksutamist. :) Pooled oksad võttiski tegelikult tema maha. Tegelikult oleks veel palju maha võtta, kuid selleks oleks mootorsaagi vaja, ja sellele isa mind oma eluajal ligi ei lase.
Isa ise on haiglast tagasi kodus - kergendus. :) Sai uue diagnoosi ka, arütmia . . . Ja uued rohud ning arsti poolt manitsused peale loetud mitte end üle pingutada.

Külm on!

Eile saime meie ka oma lumesahmaka kaela. Olin jõudnud enne just kurgid, kõrvitsad ja suvikõrvitsad kile alla saada ja pesud ära korjata kui hakkasidki räitsakad langema. Eriline. :)
Maja oli ka jõudnud nii külmaks minna, et täna polnud kütmisest pääsu. Et sooja saada, kolisin eile lapse tuppa tema voodisse magama. Kui isa on haiglas, siis ma olen ikka temale seltsiks kolinud, et ta ei peaks üksinda allkorrusel magama. Öösel oli isegi palav, kuid päeval oli ikka vastikult jäine toas, nii et panin aga tule ahju. Ahi köetud, tuli nüüd ka päike välja.

Isa pidi ikka nädalaks haiglasse sisse jääma, uuringutele. Ei tea, kas nüüd saab mingi uue diagnoosi veel olemasolevatele lisaks - ja uued karbid rohtusid . . . Niigi on tal juba üle 10 erineva nimetuse rohtusid igapäevaselt menüüs. Oh jah, ei tea, kas enda vanadus saab ka selline olema - rohud, haigused, valud, suhkur ja vererõhk kõrged . . . vähemalt selline on mu ümberkaudsete vanade elu. Ilma rohtudeta ei ela neist keegi. :/

Aeda pole nina mitte pistnudki - kinnastega mina tööd ei tee, enne mingu soojaks tagasi. Hommikul oli vaid +6C.
Vend tõi mulle ka mu tellimise peale 3 purki metallivärve eri toonides ja pintslid - tahaks kõik väravad ja kiiged ära värvida, võibolla ka lapse mängumajakese ukse. Enne peaks nad traatharjaga üle kratsima. Ja selle kõik tahaks tehtud saada enne kui isa haiglast tagasi tuleb, muidu hakkaks ta mind kohe keelama. Seega ilusat kuiva ilma on nüüd otsekohe vaja, et saaks tööle asuda. Ilmateade näitabki, et homme on sademed alles õhtul. Tegelikult peakski kohe minema garaaži traatharja otsima minema, küllaga arvuti taga istumisest!

Üksi

Täna õhtul hakkas isal halb ja tuli kiirabi kutsuda . . . Ehkki abi peale hakkas tal parem, otsustasid nad ta siiski haiglasse kontrolli viia kuna esinesid südame vahelöögid. Eks ta murettekitav olukord ole, ehkki ma olen juba karastunud kiirabi kutsuja. Aga pea hakkas küll selle asja peale valutama - nii harva kui minu juures sellist asja üldse esineb. Tegin isegi viimase Toblerone šokolaadi lahti. Muidu ma enda tarbeks selliseid asju ei kuluta, hoian ikka lapsele.

Ja kuna laps luniti juba teiseks päevaks sõbranna juurde ööbima, siis nüüd olengi ma üle ilmatuma aja äkki ööseks üksinda koju jäetud - harjumatu. Ei ole nagu tujugi aiamõtteid praegu mõlgutada . . . Seda vaid ehk, et isa tundis täna juba muret, et kas ma oma tervisele liiga ei tee nii palju aias mütates. :) See mõte tekkis tal kui nägi mind taas tagaaias naate välja kaevamas. No ei mina usu, et naatide kaevamine võib tervisele halvasti mõjuda! :) Ja kibuvitste välja juurimine läks täna ka palju kergemalt kui olin oodanud - kõik sain välja. Homme saan seega hortensiaid istutama hakata. St teoreetiliselt võin ma seda teha, kui vaid ilma on. Hetkel on taevas küll ähvardavad tumedad pilved ja enne ka tuli juba kerge sahmakas maha.

Aga mure on täna magama minna. :( Hea vähemalt, et laps on küla peal ja ei saanud sellest asjast osa. Ehk tuleb isa homme juba koju. Aga kui tema vanuse (86) ja tervise peale mõtlema hakata, siis võib jäädagi muretsema - kõigeks tuleb valmis olla nii kõrges vanuses. Ja ma olen ka - neid lõplikuna tunduvaid kiirabiga haiglasse minekuid on olnud juba mitmeid ja sama süžee juba korduvalt läbi mängitud . . .

Maitseainepeenar korrastatud!

Täna oli otsast lõpuni päikesepaisteline päev ja lausa nii soe, et oleks pidanud minema pika varrukaga särki lühikese vastu vahetama, kuid mul polnud aega - nii hoiab aed vahel kohe varrukast kinni, et ei saa minna särkigi vahetama. :P Nimelt tõmbas miski mind täna mu ammust maitseainepeenart sonkima. ~10a. tagasi sai ta rajatud, paekividega ääristatud ja taimed sisse kasvama pandud. Mida kõike mul seal polnud - mägi-piparrohi, estragon, pune, salvei, murulauk, tüümian, kurgirohi, leeskputk . . . Nende aastatega olid neist järgi jäänud vaid murulauk, pune ja leeskputk, kuid põhiliselt orashein.
Kui palju kordi olin ma ohates seda peenart takseerinud . . . täna lõin aga labida sisse. Välja tuli selline pehme huumuserikas muld, millist seal kunagi polnud olnud! Oras tuli välja isegi käega tõmmates, kuid labidaga veelgi paremini. Kõige suurem jamamine oli leeskputkega. Isa oli selle kunagi sinna peenrasse suranud, et hea supile maitseks panna. No minule pole see maitse kunagi istunud, see puhmas oli aga minust laiem ja kõrgem juba! Jupikaupa ma ta välja kaevasin, kuid poleks arvanud, et see juurikas tal nii jäme ja sügaval on! Teadmiseks siis, et kui keegi tahab omale huvi pärast sellise vängelõhnalise puhma aeda tuua - peenras küll temale õige koht ei ole. Ja supi peale on seda ka keeruline panna nii, et supi maitset ära ei rikkuks. Üldiselt õnnestub see kui valmis supile üks väike oks sisse panna ja paari minuti pärast jälle välja õngitseda - nii vänge on ta.

Ok, aga siis sai see peenar mul nüüd vabaks. Labidaga leidsin üles ka muru sisse vajunud paekivist äärekivid ning seadsin needki kenasti paika. Vau, tahtsin selle peale kohe hõisata. :) Kuna mul mingeid ürte enam polnud, siis tõin sinna üle oma 4 lavendlit. Ja petersellid toast aknalaualt. Igal pool laiutava pune kolisin üle ühele peenraservale ning puhastasin ta orasest. Super peenrake, lavendel esiplaanil päikese pool. :)

Kuna laps oli külas mängimas ja ta kaubeldi sinna ka ööseks jääma, siis oli kogu mu aeg enda päralt. Pärast pisukest koibade sirutamist tegin vähe ka sellist tööd, mis kusagilt välja ei paista. Näiteks katkusin naati vaarikate vahelt, aia äärest ja käokingade tagant - kohad, kus keegi ei käi ja kust see välja ei paista, kuid vaja ikkagi üle käia, et see kutsumatu külaline võimust ei võtaks.

Siis puistasin roosid tuhaga üle, olles neilt enne mõned lehetäid leidnud. Ka pojengide alla jagus tuhka. Esimesed hilised pojengidki hakkasid täna selle soojaga avanema. Minul oli aga nii palju siblimist, et nad jäid mul isegi nuusutamata. Nii küll ei tohi - mööduda pojengist ilma nuusutamata! Homme teen selle tasa. Aga mis teha kui ma naudin aias rabamist sama palju kui selle imetlemist. Mulle kohe meeldib end aias võhmale rahmeldada - lausa selline sõltuvuse tunne tekib, et mida veel annaks teha, et end veelgi rohkem ära väsitada. :D

Enne magama minekutki sai veel mõned potitaimed ära istutatud ja ligi tund aega aias ringi tiirutatud, et hortensiatele kohta leida. Aga ei leidnud - ennem hakkas õhtune rõskus ligi hiilima ja tuli tuppa ära minna. Praegu kondid on küll nii haiged, et oleks tahtnud kohe voodisse ära minna, samas nagu ei tahtnud ka veel päeva lõpetatuks lugeda, seega saigi hoopis arvuti taha blogima istutud. :)

Homme tuleb hommikul tööle rahmeldama minna - kolimisasju on mu ruumis veel palju paigutada vaja ja vaat see on igav! Aga lõunaks hiljemalt kavatsen ma tagasi olla ja eks näis, mis tööd aed siis mind tegema kutsub. :)

Köögiviljaaed kontrolli all!

Täna hommikul ärgates lõpuks ometi vaatas päike aknast sisse - imeline! :) Soojust oli nii palju, et oleks võinud isegi hommikumantlis õunapuu alla kohvi jooma minna. Paraku olid täna töömehed kohal kanalisatsioonitöid tegemas, seega jäi kohvi joomine ikka kööki.
Laps ärkas ka rõõmsalt päikese peale ja esimese asjana oli tal meeles, kuidas ta mult eile puugi seljast välja tõmbas - pintsettidega ja ühe ropsuga. Ikka asjalik laps juba. :) Ise pakkus end tõmbama, mul varem polnudki kunagi sellises kohas puuki olnud, kuhu ise ligi ei ulatuks.

Ilus ilm tähendas muidugi seda, et täna tuleb olnud vihmapäevad aias tasa teha. Teatasingi lapsele, et täna kavatsen ma terve päeva aias rabada. Temal miskipärast erilist rabamise tuju ei tekkinud, paar umbrohtu katkus välja, siis kadus tuppa lugema ja kirjutama. Mina aga uhasin ikka tõsiselt köögiviljaaias. Tulemus oli selline, et rohitud said mõlemad kõrvitsahunnikud, maasikapeenar, porrulaugud, herned ja kurgilava. Harvendatud + käigupealt rohitud said peedid ja nuikapsad. Rohitud porrupeenar sai tühjaks tehtud ja sinna asemele istutatud harvendamisest üle jäänud nuikapsaid. Sellega võib öelda, et nüüd on köögiviljaaed eeskujulikus korras ja kontrolli all. Homme võiks veel ka sibulad ära rohida ja porgandid ära harvendada, kuid viimase tööga pole kiiret ja võib teha ka palju hiljem.

Seejärel olin ma võhmal ka. Sai kiire pasta ja kalapulgad valmis tehtud ja siis, midagi polnud teha, vajusin lapse voodisse unne. :) Tunni-paari pärast olin ma taas inimene ja tegime lapsega poeretke ära.

Roosipeenart käin ikka vähemalt paar korda päevas kontrollimas, et kuidas lehetäidega on. Roheline seep on vihma poolt maha uhutud, kuid seis on endiselt hea - mingi 3-4 lehetäid terve peenra peale + 1 roheline uss. Aga eks võib ju uuesti rohelise seebiga pritsida kui asi peaks hullemaks minema. Roosid on ka kenasti kasvanud ja pungaski. Nii tahaks juba õisi näha! Minu esimesed roosid . . . :)

Aiasõbra lillepotid on endiselt istutusootel, kuid nad näevad väga head välja nagu poleks neil üldse kiiret peenrasse saamisega. See sobib mulle ka, ei pea end aias ära rebestama. Enamusele neist on mul nüüd ka kohad juba välja mõeldud, seega ainult teoks tegemise vaev jäänud. Hostad, mis ma pottidega keldri ette asetasin, et nende teokindlust katsetada, osutusid ka teokindlaks, just nagu lubatud - super.

Homsed plaanid ongi siis istutustöödega algust teha, tasapisi ja mõnuga.

Tööd ja taimed ootel

Täna saabusid ootamatult hoopis Aiasõbra taimepakid - ootasid ukse ees kui töölt saabusin. Oletasin, et enne tuleb ikka arve meilile koos transpordikuludega, mille nõusolekut ma siis kinnitama peaksin. Aga ei midagi - taimed järsku ukse ees ja arvel postimaks ligi 30,- . . . :O Võimalik, et ma ei lugenud tellimistingimusi hoolikalt läbi, kuid kuidagi loogiline oleks, et enne tuleb ikka tellimuse kinnitus meilile? Taimed nägid küll kõik head ja suured välja, eks need rasked potid selle transpordikulu taevasse ajasidki. Aga no las ta olla - inimesed käivad autoga teises Eesti otsas puukoolides taimejahil ja maksavad sama palju bensiini eest, minule toodi kõik vaevata ukse ette kätte. Järgmine kord olen aga targem ja enam suurt kogust ei telli.

Kuna vihma ladistas terve päeva, siis istutamiseks ei läinud, tõstsin vaid potid aiatee serva oma aega ootama. Hostad pidid kõik teokindlad sordid olema ja selle testimiseks tõstsin nad keldri ette, kus on meil kõige rohkem tigusid. :) Saab siis näha, kas nad tõesti jätavad nad puutumata.
Kahjuks jäid tulemata punane murtudsüda, hosta Thunderbolt, kitsekakar, karulauk ja kanada kuusk Daisy's White. Samas on iga tellimisel saamata jäänud taim ka kergendus - jälle üks mure vähem mõtlemisega, mida kuhu aias paigutada. :D

Homme tuleb hommikupoole veel vähe tööl rabamas käia - asjad vaja kappidesse ära paigutada ja uus ruum vajab ka remonti. Puhkus on küll ukse ees, kuid suuremad remondiasjad tahaks seal enne tehtud saada. Ja kuna pealelõunast lubas ilmateade vihma lõppemist, siis tahaks vähehaaval juba ka uusi taimi istutama hakata. Täna ei teinud aias ju muud kui vaid kaesin roosid üle - ikka veel pole ühtegi lehetäid ega ussi naasnud, tore.

Kuhu kadus tänane päev?

Täna on selline päev, et pean pingsalt mõtlema, kuhu ta kadus ja mida ma tegin, et ma sellest midagi eriti ei mäleta.

Ok, ma käisin 2x lillepoe vahet ja ostsin 2 pikka rõdukasti aknalaudadele ja viimase koti suvelillede mulda. Mulle tundub juba, et mina olen ainukene, kes neilt üldse seda mulda ostab, sest nad ei telli seda üldse eriti sisse ja kui mul seda vaja on, siis neil seda pole. Tänagi olin sunnitud pisikese koti kalli hinna eest ostma, ehkki mul oleks vaja olnud vähemalt 3 suurt.

Sain rõdukastidesse oma viimased petuuniad istutatud ning siis oligi vaid nii palju mulda üle, et ühte väikesesse korvi veel mõned kaksikkannused istutada. Aga kaksikannuseid on mul veel, ja palju! Samuti lobeeliaid, rippuvat põisrohtu ja tunbergiat. Selline tunne, et ma suran nad kuhugile lillepeenrasse ära ja kogu lugu. Järgmisel aastal olen targem ja ei külva kõike nii palju. :P Või no tegelikult ma olin arvestanud kevadel ka mõnede taimede välja minemisega - mul polnud ju aimu, kui palju neist mulle uutest ja tundmatutest taimedest üldse kasvuikka jõuab. No et parem olgu rohkem kui et on puudu. :D

Roosidega on peale eilset rohelise seebiga pritsimist head lood - hommikul leidsin vaid 3 lehetäid, mis sai kohe lömastatud, ja õhtul polnud ühtegi. Rohelisi usse pole üldse näole andnud. Ainult üks paha lugu on roosipeenraga - peale puude lehte minemist on ta üsna varju jäänud. :( Ei saa enam seda minimaalset 6h päikest päevas kätte. Kui palju nad sellistes tingimustes õitseda üldse jaksavad . . . eks näis.

Õhtul enne magamaminekut aias ringkäiku tehes imestasingi, et kuidas ma siis ei jõudnud täna kõrvitsaid ja seda poolikut lehtpeedipeenart ära rohida? Nii lühike töö, kuid sai unustatud ja jäi tegemata. Hommikul pesin veel ka aknaid ja tegin süüa . . . ja rohkem ma meenutada ei suuda, mida ma tegin ja kuhu see päev kadus, müstika! Äkki toimus ajanihe. :P

Homne päev peaks tulema meeldejäävam, sest peaks saabuma mu kauaigatsetud hortensiad. :) Ka turbapeenra materjali ootan juba pikisilmi ning oleks päris hull kui need 2 saadetist ühel päeval saabuks. :P Hommikul on vaja veel ka tööle minna ja seal pisut füüsilist teha - vaja kolida kogu oma kolaga teise ruumi ümber. Nüri tassimine. Õnneks on kolleeg ka seltsiks, saame üle pika aja lobiseda, muidu nii harva trehvame.