reede, 11. märts 2016

Sädeluse kütkes

Kuniks aknalaudadel käib mul reibas idanemine (kõik külvid on üleval peale Miisusaba), uitab minu vaim hoopis helmemaailmas.
Pandora stiil ei olnud minus varem mingeid erilisi emotsioone esile kutsunud. Kuniks nägin ühes ajakirjas reklaami - ühe amuleti hind algab kõigest 29,- eurost. See "kõigest" on minu puhul varemgi liikuma panevaks jõuks osutunud midagi ise tegema hakata. Hakkasingi siis uurima, mida sellises stiilis  käevõru tehes üldse teadma peaks. 

Kõigepealt on vaja spetsiaalse kinnitusega käeketti. Sellel on kaks nö stopperit, mis jagavad käevõru kolmeks osaks ning kuhu saab kinnitada klipsid, et helmed edasi-tagasi sõitma ei hakkaks:


Keti otsa saab siis hakata ajama helmeid ja amulette, ikka vastavalt oma maitsele. Ja turvakett on ka oluline - et käevõru avades helmed välja ei sõidaks.

Eesti helmepoodides on Pandora stiilis helmeste ja amulettide valik väga kesine, samuti pole leida neid spets kinnitusega kette. Tuli seega pilgud Hiina poole pöörata. Aliexpressis on Pandora stiilis vidinate valik röögatu ning hinnad algavad (seekord jutumärkideta) kõigest 0,29 eurosendist.

Tellisin siis pihutäie mind kõnetavaid vidinaid ära ning nüüd nad mul siin saabuvad riburadapidi. Pea iga päev on mõni tilluke ümbrik postkastis olnud. Täna võisin juba kaks käevõru täis laduda, kuigi neid kulinaid on veelgi tulemas.






Täna saabus ka mu sätendav lõng, millest mõtlesin kududa randmesoojendajad. Mul on mingi seletamatu sinise-hõbedase kombinatsiooni kiiks viimasel ajal, ja värvitooni nimetus "Moondust" ei jätnud ka külmaks. :)


laupäev, 5. märts 2016

Kuukingad ümber istutatud

Jootsin just oma kuukingasid, kui tuli sõnum, et täna saabub mu orhideemuld. See käis küll kähku - eile tegin Bauhofist tellimuse ja täna juba kohal. Tegelikult tobe on tellida ühte asja ja maksta sama palju saatekulu, kuid mida teha kui kohalik lillepood müüb vaid Substrali orhideemulda, mis pidi olema paha-paha. Ja egas linnaskäik ka odavam tuleks.

Olin alati omale mõnda orhideed tahtnud, nad on ju nii erinevad teistest toataimedest, samuti nende hooldus. Sõbranna pidas mu soovi meeles ning paar aastat tagasi kinkiski mulle ühe rõõmsavärvilise kuukinga.


Hiljuti tõi ta mulle veel kaks tillukest kuukingatopsi, sõnadega, et ehk nad edenevad sinu juures paremini. No mis mul sellise väljakutse vastu sai olla. Ehkki lehed olid neil suht dehüdreerunud ning taimed ise kaelani sambla sees. Orhideekasvandustes pidi sammal juurutatamiseks väga levinud olema, pikemas perspektiivis see aga substraadiks ei sobi.

Kastsin, väetasin ja jälgisin oma uusi kasvandikke järgneva kuu jooksul, üks neist ajas isegi uue lehe, muidu nägid nad aga endiselt närtsinud välja. Oli selge, et viga on potis peituvas ning ilma ümber istutamata siin suuremat muutust ei näe.  
Uurisin siis netist substraatide kohta, sõelale jäid sellised nimed nagu Currlin, DCM, Biolan ja Kekkilä. Jamad (liiga samblased või peene tekstuuriga) pidid olema Matogard, Compo, Substral jpt. Minu hammas hakkas hetkel vaid Kekkilä peale ning sellega ma kohe tegutsema asusingi kui kuller ära käis.

Kõigepealt substraat ja taimejuured märjaks, elutud juured ära lõigata ning otsad kaneelitada. Kõige viletsamal kuukingal polnudki potis suurt midagi, oli teine vaid õhujuurte peal elus püsinud. Tema kaaslane oli tunduvalt paremas seisukorras ning vajas ka suuremat potti - milleks ma valmis ei olnud. Lõpuks lõikasin ühest majapidamises leiduvast topsist talle sellise kõveriku servaga eluaseme. Nüüd tuleks talle viisakas ümbrispott leida . . .


Kuna mulda oli kõvasti üle, uurisin ka oma suurt kuukinga. Olin tal sügisel  õievarred maha lõiganud (viimane õitsemine oli kehvem), ja kuna ta kippus end ka külili ajama, otsustasin temagi uude substraati istutada. No et kui, siis juba - rohkem uudishimust, et mis seal potis pealtnäha lihavate juurte vahel toimub. Tegelikult leidus keskel tõesti kaks mädanenud juurt - ehk ka sellest jäi viimane õitsemine tagasihoidlikuks.

Nüüd on vaid küsimus, kes mu kuukingadest esimesena õievart hakkab ajama.


Lõpetuseks üks mu lapse tehtud kiisupilt:

Kitty

reede, 4. märts 2016

Aasta esimesed idanejad

Tegelikult kõige esimene idaneja oli mul üks üksik ämbliklill, kes sündis juba eelmise aastanumbri sees lillepotti jäänud kevadisest idanemata külvist. Vaat nii kaua võtab mõnel aega otsutamisega, kas tulla või mitte tulla siia ilma. Pean nüüd vaatama, kuidas see enneaegne laps mul toas vastu peab. Minu silmad näiteks seletavad tal isegi miniatuurseid õienuppe:
Detsembrikuulaps - ämbliklill

Järgnevad veebruarilapsed peen iluürt ja suutera:
Peen iluürt ja suutera 

Basiilik ja kaenal-lõhiskellukas. Viimase seemne korjasin ise, kohati vettinuna, ning polnud üldsegi kindel, kui valminud see üldse oli. Kuid nagu näha, tõusmed tulevad:
Kaenal-lõhiskellukas ja basiilik
Kaksikkannus tuleb nagu muru üles ja lobeeliast väiksemaid taimebeebisid vist pole olemas:
Kaksikkannus ja lobeelia
Täna tõin ka tomatimulla kelguga poest ära ning ei hakanudki naistepäeva ootama, panin kohe seemned mulda - Brutus, Härjasüda, Marmande ning Brandywine Yellow. See kollane ei olnud suurem asi maitseomadustega (liiga hapu), samas aga väga eeskujulikud talvised voodialused järelvalmijad ja säilijad. Viimased seemned pakis, pistsin nemadki mulda ära.

Veel sai täna külvatud porrulauku, lilltubakat, metstubakat, kapimaa ööpalsamit, teise laari suhkruhernest tubaseks söömiseks - ning veelkord ämbliklille.

Palju külvamisi ootab aga veel ees, sest täna sai tehtud veel kaks seemnetellimust. Kõigepealt Chiltern Seeds lehelt:




Unimagun                   - Papaver somniferum var. paeoniflorum, 'Lilac Peony'


Sinine kurekell            - Aquilegia caerulea


Sinine kurekell            - Aquilegia caerulea, 'Rose Queen'


Tiiviklill                       - Scaevola crassifolia


Kurekell-ängelhein      - Thalictrum aquilegifolium


Delavay ängelhein       - Thalictrum delavayi, 'Album'


Lõhis-mungalill            - Tropaeolum peregrinum


Pruudisõlg                   - Zinnia elegans, 'Benary's Giant White'


Pruudisõlg                  - Zinnia elegans, 'Luminosa'


Unimagun               - Papaver somniferum var. paeoniflorum, 'Flemish Antique'


Unimagun                  - Papaver somniferum var. paeoniflorum, 'Scarlet Peony'


Unimagun                      - Papaver somniferum, 'White Cloud'


Kukemagun                    - Papaver rhoeas, 'Mother Of Pearl'


Kukemagun                    - Papaver rhoeas, True Shirley Poppy


Nemeesia                       - Nemesia strumosa, 'Triumph National Ensign'


Meelespea                      - Myosotis alpestris, 'Ultramarine'


Aedlevkoi                       - Matthiola incana, Giant Excelsior Column


Hispaania käokannus    - Linaria maroccana, 'Fairy Bouquet' Mixed Colours


Jaapani humal                - Humulus japonicus variegatus


Rukkilill                          - Centaurea cyanus, True Wild Form 


Püramiidjas kellukas      - Campanula pyramidalis


Püramiidjas kellukas      - Campanula pyramidalis var. alba


Pastinaak                        - Parsnip, 'Tender and True'


Kõrvits                             - Pumpkin, 'Atlantic Giant' 


Jalapeno pipar                 - Capsicum, Chilli Pepper, 'Jalapeno'


Kambria ebamagun         - Meconopsis cambrica, 'Frances Perry'







Barnhaven lehelt sai tellitud mõned priimula seemneid:

Footlight Parade (Juulia priimula)
Garnet Cowichan
Apple Blossom (Jaapani priimula)

Oeh . . . need olid vist need mu peamised une ja meelerahu röövijad viimasel ajal. :)

















pühapäev, 28. veebruar 2016

Priimulaunistused

Aiahooaeg on käivitunud ning taimesoovide- ja ihaluste masinavärk käiab kupli all täistuuridel.
Täna niuksusin Barnhaven'i lehel priimulaid imetleda. Ega tegu polegi mingi hetkeemotsiooniga, olen seal lehel juba eelmisest kevadest saati õhkamas käinud, jäin vaid tookord tellimisega hilja peale. Igatahes on mul kindlad soovid, mida tahta - Jaapani, Cowichan, Juulia priimulaid ning Show Self kõrvikud.

Viimaste kohta pole eesti keeles mitte muhvigi lugeda. Tegu on siis selliste kõrvikutega, kes pole mõeldud peenras kasvatamiseks, vaid hoopis pottides aiariiulil "enese näitamiseks" - nagu nende nimigi ütleb. Ja neid riiuleid kutsutakse "kõrvikute teatriks" (auricula theatre), mis oleks ideaalne püstitada maja põhjakülge kuna päikest ei kannatavat nad teps mitte, ning riiulil peab kindlasti olema ka varikatus kuna piisk vihmagi rikuks neile isikupärase jahuse väljanägemise.

Priimulaid on minu aias seni kõigest 4 - Sieboldi priimula, üks valge jaapanlane, üks kollane lillepoest päästetu ja üksik kõrvik, kõik puha nimetud:




kolmapäev, 24. veebruar 2016

Aastapäeva külve ja mütse


Kuni president telekas pikka juttu ajas, külvasin mina uusi seemneid - suutera, miisusaba, lobeelia, sitsililled, peen iluürt ja kaksikkannus said mulda. Eelmistest külvidest on üleval basiilik, lillhernes ja suhkruhernes. Viimane on ikka nii hea nosimismaterjal - suve lõhn ja maitse . . . seda võiks kohe terve aknalaua pikkune peenar toas kasvada. :)

Lõngavarud ei ole mul sel talvel üldse vähenenud. Kui välja arvata üks müts, mille sügisel lapsele kudusin  ja alles nüüd üles pildistasin:



Kui mulle aga nädalalõpul üks kauaotsitud muster juhuslikult ette jäi, pidin jalamaid uue mütsi valmis tegema. Mõnus oli jälle lõnga näpu vahel tunda!

Tegelikult on mul tekkinud hull idee midagi kuldset või hõbedast kududa - midagi õhkõrna.  Alati kui Karoliine Hõbelõnga näen, mõtlen, et kui selle lõnga ta käest kätte saaks . . . !

esmaspäev, 15. veebruar 2016

Külvihooaeg avatud :)

Öö läbi langes laia lund ning hommikuks oli akna taga võlumaa. Sai taaskord kogu see pori ja näotus kinni kaetud. Tegelikult ootasingi juba lund, et saaks kelguga poest mulla ära tuua. Rattaga on nati nadi seda teha.
Muld osutus nakatunuks nagu ikka - nii kui sõrmed sisse pistsin, sain kohe selle va külvipisiku külge . . . Esimesed seemned said, niisiis, mulda - herned (võrsete söömise eesmärgil), basiilik, salat, petersell, lillherned ja kaenal-lõhiskellukas.
Samal ajal keetsin valmis suure laadungi boršši. Minu boršitegu lõpeb pea alati suuremas potis kui algab, seekord lõpetasin lausa moosikeetmispotis. :D Aga ongi siis tööpäevadel toiduga mureta.

Tubastest õitsejatest pole mul hetkel kedagi eriti ette näidata. Peale lõppematult õitsvate varjukannikeste, keda ei hakanudki üles pildistama, saanud seda küllalt teha. Ratsuritäht Gervaise vilkastas vahepeal sutsti ära õitseda. Huvitav, kas on olemas ratsuritähti, kes kauem õisi peal hoiavad? Õis on tal muidugi gigantne, võiks pähe panna nagu kübara.

Ratsuritäht Gervaise


teisipäev, 9. veebruar 2016

Veel ühed märjad pühad

Tuleb üles märkida, et tänane vastlapäev oli soojem ja porisem kui ei kunagi varem, mis peaks siis sooja kevadet ennustama. Pühadetoitu täna ei teinud kuna kukleid olin juba terve nädalalõpu vorpinud, hernesuppi sõime alles eelmine nädal ja vastlapäeviti saab laps seda kõike ka koolist.

Nädalalõpu kuklitegu

Hiina uus aasta on kah nüüd alanud, selleks puhuks olen ikka kollaseid krüsanteeme ja apelsine koju toonud - need peaksid oma värviga kulda ja rikkuse sissevoolu sümboliseerima. No pole seni küll siin midagi voolama löönud aga rõõmus vaadata on ikka.



Täna on veel ka luuvalupäev ja selleks puhuks hakkas mu pea(luu) valutama. Ma olen muidu see õnnelik, kel pea päris iga aasta ei valutagi. Aga eks need täna möllavad magnettormid võimendavad ka. Natukene hull päev ühesõnaga.