Täna hommikul ärgates tervitas akna taga selline lummav sügisromantika - udu, raagus puud, vaikus ja soojus (+10C). Ehkki hetkel on puhkus, tuli korra tööl ära käia. Sellise värske ilmaga oli mõnus nina välja pista - ja see lõhn! Mis seal udus küll sedasi lõhnata võib?
Päeva jooksul see lumm küll hajus ja vihma hakkas sorinal sadama. Tundub, et viimased lehed jäävadki riisumata . . .
Isegi kui poleks vihma pärast toas pidanud istuma, poleks niikuinii muud saanud teha, sest laps on haige. Igavaheajaline värk . . . Ega siis muud olnudki teha kui tuiasin allkorrusel, kütsin ahjusid, tegin ahjukartulid ja saiataigna valmis, kudusin sokke, haige laps ise ka kudus voodis sokki. Õhtuks said saiad lõpuks valmis ja mõlemad sokikannad ka, nüüd jäävad vaid sääred kududa. Vahepeal lugesime kordamööda raamatut "Minu pere ja muud loomad". Arvasin, et olin selle kunagi läbi lugenud, kuid ilmselt olin segi
ajanud teise raamatuga, "Loomaaed pagasis". Seega kui laps lugemises ja itsitamises pausi tegi, võtsin ise ka selle raamatu kätte, mis mul lapsena lugemata jäi - parem hilja kui ei kunagi. :)
See on peaaegu reegel, et lapsed koolivaheajal nö ära vajuvad, väsinud organism saab signaali, et nüüd on võimalik. Soovin head paranemist ja soovitan iga päev lusika mett tarvitada, siis hoiavad pisikud eemale.
VastaKustutaTore on lugeda ka soovidenimekirja ( tahaks ikka tervet nimekirja näha, kui siia ei taha panna, saada mulle meilile mildapaju@gmail.com. Mul on võimalik praegusest nimekirjadt umbes kümmekond unistust täita ja kuna olen ise sündinud ja kasvanud Ida-Virumaal, siis teeks seda rõõmuga, mul aias mõned asjad väga üle kasvanud ja vajavad jagamist, kevadel saaks Sulle saata
Saatsin meili. :)
VastaKustuta