Roosid mullatud

Täna sai tehtud sügise üks tähtsamaid töid, muldasin roosid ära. Esimest korda elus siis külmaõrnade roosidega talvele vastu. :)
Lugesin enne internetist kõiksugu õpetusi ja vaatasin videosid, kuni siis valisin oma kesktee. Kõigepealt eemaldasin kõik lehed, õitsvad õied jätsin alles ja osa tõin ka vaasi, kuid midagi muud ei lõiganud. Lehti lõigates desinfitseerisin kääre enne iga uue taime juurde minekut Cutaseptiga, viina on mul vähe kodus, seda ei raatsinud raisata. :P Siis panin mõned väikesed kuuseoksakesed pookekohtade ümber ja kuhjasin peenra enda mulla roosidele peale, nii kõrgelt kui andis. Mullapind oli juba pisut jääs, tuli labidaga läbi hakkida, et pehmet mulda kätte saada. 20cm vist sai ikka täis, ma loodan, kõrgemaks ei õnnestunud kuhilaid ajada, juba hakkas muld maha varisema. Nüüd näeb mu roosipeenar oma kuhikutega välja kohe nagu roosiaiandis. :)

Roosid mullatud, tulin tuppa soojenema ja lapsega suppi sööma, pärastlõunal muldasin ära ka elulõngad ja liblikapõõsa. Külm aga mõnus oli üle pika aja aias rahmeldada viimase aja kudumise vahepeale. Kudumine on tegelikult jube igav tegevus, kuid samas ka sõltuvust tekitav, mis on kummaline - et millega ta küll kinni hoiab? :P Väheke on võrreldav aias rohimisega, samas rohides saab vähemalt maaenergiat, kududes ei saa ju sedagi. Aga mingit soojust sellest kudumisest siiski ikka kiirgab - kes teab, äkki see tuleb villast.