 |
| Halvimaks juhuks sai ka Decis ostetud . . . Alustasin siiski rohelise seebi lahusest. |
teisipäev, 10. juuni 2014
Roosikahjurid on kohal
Paari päeva eest avastasin roosidel esimesed augulised lehed. Lehetäid oli esimene mõte - ja neid ma ka leidsin. Kuid tegelikult osutusid nendeks sööjateks cm-pikkused rohelised ussikesed, inglise keeles sawfly, nagu nad ära tuvastasin. Kuidas eestikeelne nimi on, ei tea veel. Pritsisin tabatud roosid kohe nõgeseleotise veega üle, kuid selle peale kolisid nad lihtsalt kahjustamata roosidele üle. Kuna täna sai taas linnas käidud, siis varustasin end uue pritsi ja rohelise seebiga:
pühapäev, 8. juuni 2014
Taimi tellides oled sa õnnelik. :)
Tänasesse päeva on palju mahtunud - eelkõige palju vett (suurim äikesevihm), kuid ka aiatööd. Täpselt enne äikest jõudsin viimase pika porgandipeenra ära rohida ja õhtul kaevasin tagaaias 2m² naati välja. Viimase tööga sain nii puretud mingite sääselaadsete pinisejate poolt - sääsepunnide asemel on punased laigukesed näos. Ei tea, mis mu kolleegid mõtlevad kui ma homme sellise punasetähnilise näoga tööle lähen. :P Igal juhul palju valusamalt ja tihedamalt hammustasid kui tavalised sääsed. Tulin sügelevate põskedega tuppa ja otsustasin, et enam õue nende ründajate kätte ei lähe.
Aga kus ma siis sain - kasvuhoonesse vast ikka võib minna. Läksin ja istutasin tšillipiprad ära. Parem hilja kui ei kunagi, eks näis, kas jõuavad kaunad küpseks saada . . . No ja korra kasvuhoones, rohisin selle ka käigu pealt ära.
Kasvuhoone vundamendi alt oli sisse tunginud üks ülimalt meeldiva aroomiga taim - liialt healõhnaline, et umbrohi olla. Pisikesed lillakad õied ka küljes, nägi välja nagu hiigelsuur maajalg. Nimetasin ta mõttes sidrunmelissiks. Ilmselt naabrinaise aiast meile kolinud. Väike googeldamine näitas, et ilmselt oligi sidrunmeliss. Korraks tekkis kahtlus ka naistenõgese osas, kuid selleks olid tal liiga ümarad lehed ja õitsemise ajal pidi naistenõges ebameeldivalt lehkama. Sellel taimel oli igal juhul väga meeldiv sidruni aroom. Jätsin ta esialgu sinna kasvama, pidi külmaõrn olema, ei hakka seega teda ürdipeenrasse ümber kolima.
Kuna ma maikuus olin tubli olnud ja oma lubadust pidanud mitte üht taime enam juurde osta, siis nüüd on käes juuni ja võib taas taimetellimusi teha. :) Tellisin kohe mõnuga - kõigepealt kauaoodatud suurelehelised hortensiad Aavikuemandast ja siis veel Aiasõbrast 28 taime. Viimaste hulgas 10 teokindlat hostat, 2 siberi kontpuud, punane murtudsüda, kanada kuusk Daisy's White, karukell, liblikapõõsas, 2 helmikpöörist, kukehari Frosty Morn, punane lupiin, kitsekakar, karulauk ja 2 tähklavendlit. Ah, life! :) Taimi tellides oled sa õnnelik . . . kui parafraseerida ühe puukooli lööklauset. :)
Aga kus ma siis sain - kasvuhoonesse vast ikka võib minna. Läksin ja istutasin tšillipiprad ära. Parem hilja kui ei kunagi, eks näis, kas jõuavad kaunad küpseks saada . . . No ja korra kasvuhoones, rohisin selle ka käigu pealt ära.
Kasvuhoone vundamendi alt oli sisse tunginud üks ülimalt meeldiva aroomiga taim - liialt healõhnaline, et umbrohi olla. Pisikesed lillakad õied ka küljes, nägi välja nagu hiigelsuur maajalg. Nimetasin ta mõttes sidrunmelissiks. Ilmselt naabrinaise aiast meile kolinud. Väike googeldamine näitas, et ilmselt oligi sidrunmeliss. Korraks tekkis kahtlus ka naistenõgese osas, kuid selleks olid tal liiga ümarad lehed ja õitsemise ajal pidi naistenõges ebameeldivalt lehkama. Sellel taimel oli igal juhul väga meeldiv sidruni aroom. Jätsin ta esialgu sinna kasvama, pidi külmaõrn olema, ei hakka seega teda ürdipeenrasse ümber kolima.
Kuna ma maikuus olin tubli olnud ja oma lubadust pidanud mitte üht taime enam juurde osta, siis nüüd on käes juuni ja võib taas taimetellimusi teha. :) Tellisin kohe mõnuga - kõigepealt kauaoodatud suurelehelised hortensiad Aavikuemandast ja siis veel Aiasõbrast 28 taime. Viimaste hulgas 10 teokindlat hostat, 2 siberi kontpuud, punane murtudsüda, kanada kuusk Daisy's White, karukell, liblikapõõsas, 2 helmikpöörist, kukehari Frosty Morn, punane lupiin, kitsekakar, karulauk ja 2 tähklavendlit. Ah, life! :) Taimi tellides oled sa õnnelik . . . kui parafraseerida ühe puukooli lööklauset. :)
laupäev, 7. juuni 2014
Vihma tegemas
Ilmateade lubas täna terveks päevaks täispäikest ilma ühegi pilveta, tegelikkuses on hommikust peale külm ja pilves olnud ja lõunast hakkas veel ka vihma ladistama. Vihma osas võime meie lapsega vastutuse enda peale võtta, sest meie soovisime seda. :D Me vahel, kui midagi väga tahame, siis harrastame seda koos soovimist - ja kui sageli see on mõjunud. :)
Aed on nüüd küll põhjalikult kastetud, samas tööd pole saanud seal juba paar päeva teha. Üleeile tegime küll ühe korraliku rohimise õhtu, 2 porgandipeenart sai rohitud. Nüüd on veel 1 porgandipeenar jäänud rohida, siis on köögiviljapeenrad kõik laitmatus korras.
Käisime täna lapsega ühel väliüritusel, kus müüdi ka taimi. Käsi sügeles taskus rahakoti järele, et ostaks ka ühe taimepotikesegi, aga mõistus sai ikka võitu. Mul on ju endalgi veel karpide kaupa suvelilli istutamata, oma kohti ootamas. Isegi rododendroneid müüdi, täisõites, aga nimeta ja sildita nagu kõik need taimed seal olid, ega ei kutsunud ikka ostma küll. Parem tellin ikka teada-tuntud veebipoodidest, mugavam ja haiguskindlam.
Aed on nüüd küll põhjalikult kastetud, samas tööd pole saanud seal juba paar päeva teha. Üleeile tegime küll ühe korraliku rohimise õhtu, 2 porgandipeenart sai rohitud. Nüüd on veel 1 porgandipeenar jäänud rohida, siis on köögiviljapeenrad kõik laitmatus korras.
Käisime täna lapsega ühel väliüritusel, kus müüdi ka taimi. Käsi sügeles taskus rahakoti järele, et ostaks ka ühe taimepotikesegi, aga mõistus sai ikka võitu. Mul on ju endalgi veel karpide kaupa suvelilli istutamata, oma kohti ootamas. Isegi rododendroneid müüdi, täisõites, aga nimeta ja sildita nagu kõik need taimed seal olid, ega ei kutsunud ikka ostma küll. Parem tellin ikka teada-tuntud veebipoodidest, mugavam ja haiguskindlam.
teisipäev, 3. juuni 2014
Leitsak, jee! Lõpuks sai aeda rabama.
Ok, liiga vara sai lubatud, et ei lähe aeda näppe külmetama. :) Temperatuur tõusis oma 15 pügala võrra ning otseloomulikult olin ma selle peale kohe labidaga tagaaias naatide kallal. Viskasin aga riideid iga tund seljast vähemaks - nii kiire oli, et polnud aega kraadiklaasigi vaadata, kuid leitsak ta oli ja mõnus. Ning naadipeenrast hakkan ma ka võitu saama - üle poole olen juba puhastanud seda mängumajakesetagust riba! Seal on väga mõnusa pehme mullaga maa ja vot sinna kavatsen ma ritta osta hortensiad - neid värvilisi ja suurelehelisi, ei jõua ära oodata kuniks aeg sealmaal! :) Sõnajalgu kasvab ka seal peenras metsikult ja need istutan ma ilmselt hortensiate taha aia äärde, varjab naabrite metsikut aiaserva natukenegi.
Kui olime lapsega oma 2m² naati välja kaevanud (mina kaevasin, tema kõplas pärast ja viis muudkui umbrohtu ämbriga ära käru peale), siis hakkas selline tunne, et nagu aitab. Tõin kannutäie morssi ja eilset pitsat mängumajakesse ja kinnitasime keha. Pärast uitasime niisama aias ja imetlesime oma senist kätetööd. Õhtupoole tundsin, et sai ikka vähe rabatud ja asusin pikka peedipeenart rohima. Laps ka kohe ühines minuga, kuid sääsed tegid olemise väga ebamugavaks, nii et jäin peagi üksi rohima. Lasin siis ikka tuimalt enda poolt peenra lõpuni, homme teen siis teise poole.
Siis sai veel amplid üle vaadatud, kastetud ja näpistatud, kust vaja. Amplites kasvavad mul sellised rõõmsavärvilised sitsililled.
Kärusse istutatud luuderohulehised pelargoonid ka õitsevad nüüd ja roosa õiega. Nende seltsi sai istutatud rippuva sarvkannikese, mida ma kunagi varem kasvatanud polnud. Pakendil nägid nad välja sellised, tegelikkuses on kõik õied rukkilillesinised ja täpselt nagu lobeelial. :D Ei tea, kas on seeme segi läinud või . . . Et siis see kärukooslus ei saanud sugugi selline nagu olin ette kujutanud. :) Mitte et mul siniste lobeeliate vastu midagi oleks, lihtsalt et mul on juba 66 taime lobeeliat KA veel olemas ja ma ei tea, kuhu neid panna. :D
Lisaks on käruotsa istutatud ka 4 taime kardhõbepaela, kuid need näevad väga nirud ja vihmast vettinud välja. Ilmselt tuleb nende rippuma hakkamist ja lopsakaks minemist veel tükk aega oodata.
Suutera õitseb ka ühes korvis, lillade õitega ja näeb nunnu välja. Kui need korvid mul juba päris lopsakaks on kasvanud, siis pean ikka pilte ka tegema hakkama - mingi mälestus võiks ikka mu selleaastastest püüdlustest aias jääda. :)
Homme on aga vaja end vara üles ajada ning kella 8-ks tööle koosolekule kobida - küll saab seal haigutamist olema. Õnneks sellega mu tööpäev ka piirneb. Ja ülehomme tuleb taas vastumeelselt linna sõita, seekord lapsega LOR-ile. Et saab siis ehk sotti, miks ta mul sel õppeaastal nii tihti põdes. Küll kergelt, aga ikkagi liiga tihti. Kuna minu tervis on peale sügisest mandlioppi ilus nagu ime, siis poleks mul ka midagi selle vastu kui lapsel mandlid ära võetaks. Mida nooremalt see tehtud saab, seda kergem taastumine ka.
Kui olime lapsega oma 2m² naati välja kaevanud (mina kaevasin, tema kõplas pärast ja viis muudkui umbrohtu ämbriga ära käru peale), siis hakkas selline tunne, et nagu aitab. Tõin kannutäie morssi ja eilset pitsat mängumajakesse ja kinnitasime keha. Pärast uitasime niisama aias ja imetlesime oma senist kätetööd. Õhtupoole tundsin, et sai ikka vähe rabatud ja asusin pikka peedipeenart rohima. Laps ka kohe ühines minuga, kuid sääsed tegid olemise väga ebamugavaks, nii et jäin peagi üksi rohima. Lasin siis ikka tuimalt enda poolt peenra lõpuni, homme teen siis teise poole.
Siis sai veel amplid üle vaadatud, kastetud ja näpistatud, kust vaja. Amplites kasvavad mul sellised rõõmsavärvilised sitsililled.
Kärusse istutatud luuderohulehised pelargoonid ka õitsevad nüüd ja roosa õiega. Nende seltsi sai istutatud rippuva sarvkannikese, mida ma kunagi varem kasvatanud polnud. Pakendil nägid nad välja sellised, tegelikkuses on kõik õied rukkilillesinised ja täpselt nagu lobeelial. :D Ei tea, kas on seeme segi läinud või . . . Et siis see kärukooslus ei saanud sugugi selline nagu olin ette kujutanud. :) Mitte et mul siniste lobeeliate vastu midagi oleks, lihtsalt et mul on juba 66 taime lobeeliat KA veel olemas ja ma ei tea, kuhu neid panna. :D
Lisaks on käruotsa istutatud ka 4 taime kardhõbepaela, kuid need näevad väga nirud ja vihmast vettinud välja. Ilmselt tuleb nende rippuma hakkamist ja lopsakaks minemist veel tükk aega oodata.
Suutera õitseb ka ühes korvis, lillade õitega ja näeb nunnu välja. Kui need korvid mul juba päris lopsakaks on kasvanud, siis pean ikka pilte ka tegema hakkama - mingi mälestus võiks ikka mu selleaastastest püüdlustest aias jääda. :)
Homme on aga vaja end vara üles ajada ning kella 8-ks tööle koosolekule kobida - küll saab seal haigutamist olema. Õnneks sellega mu tööpäev ka piirneb. Ja ülehomme tuleb taas vastumeelselt linna sõita, seekord lapsega LOR-ile. Et saab siis ehk sotti, miks ta mul sel õppeaastal nii tihti põdes. Küll kergelt, aga ikkagi liiga tihti. Kuna minu tervis on peale sügisest mandlioppi ilus nagu ime, siis poleks mul ka midagi selle vastu kui lapsel mandlid ära võetaks. Mida nooremalt see tehtud saab, seda kergem taastumine ka.
Tahan päikest tagasi!
Jälle üks jäise vihmaga päev, mis see olgu! Kuidagi ei taha minna aeda sõrmi külmetama ja riideid märjaks tegema - ja vot ei lähe ka. :P Istun parem toas arvutis ja harin end teoreetiliselt taimede alal - ka sedasi saab oma aiale kasulik olla, mitte loll olles. :P
Eile tegin ht.ee-st tellimuse ära turbapeenra tarbeks - turbaplokid, peenravaip, turvas, rodomuld ja rodoväetis. Kokku ligi 80,- euro eest. Ja seda veel ilma saatekuluta - selle pakkumist tuleb nüüd meilile oodata. Vaat siis millise hinnaga asi lõpeb kui emotsiooniostuna 3 soodushinnaga asalead osta. :P Ma tõesti lootsin, et see peenar tuleb odavam, no nii kuni 50,- eurot kokku . . . aga no nüüd pole pääsu, taimed on kohal ja ootavad aset. Unustasin tellida muruseemet aga ehk saan selle veel tellimusele lisada kui vastus transpordipakkumisega tuleb.
Eile tegin ht.ee-st tellimuse ära turbapeenra tarbeks - turbaplokid, peenravaip, turvas, rodomuld ja rodoväetis. Kokku ligi 80,- euro eest. Ja seda veel ilma saatekuluta - selle pakkumist tuleb nüüd meilile oodata. Vaat siis millise hinnaga asi lõpeb kui emotsiooniostuna 3 soodushinnaga asalead osta. :P Ma tõesti lootsin, et see peenar tuleb odavam, no nii kuni 50,- eurot kokku . . . aga no nüüd pole pääsu, taimed on kohal ja ootavad aset. Unustasin tellida muruseemet aga ehk saan selle veel tellimusele lisada kui vastus transpordipakkumisega tuleb.
esmaspäev, 2. juuni 2014
Teod lähenevad hostadele. Pipi põll.
Täna pole kohe üldse mingi aias tegutsemise ilm - hommikust peale on ladistanud sadada! Ok, las aed joob, kuid oleks tahtnud oma tööst vaba päeva kuidagi paremini ära kasutada. Vaid paar korda sai aias tiiru tehtud - et hostadelt tigusid korjata. No kuidas nad sinna ronivad, üle mu paksude munakoorevallide?! Järgmised hostad tellin igal juhul teokindlad. Salvestasingi arvutisse nimekirja sellistest sortidest. Tegelikult ainult 2 mu 7st hostast on need, kust olen teo lehe küljest leidnud ja lehed on kohati auklikud. Kuid ma ei taha auklikke hostasid . . .
Olingi siis selline tubane sunnitud täna olema. Tegin pitsa valmis, kütsin ahjusid, lugesin . . . Siis tuli meelde, et vaja ikka oma ammune lubadus lapsele täita, õmmelda talle Pipi põll. Selline rohelisetriibuline nagu filmis. Suur laps mul küll, aga kui on mingi unistus, siis tuleb see täita - muidu jääb eluks ajaks vaevama. :)
Võtsingi asja käsile. Kõigepealt hulk googeldamist ja filmiklippide vaatamist YT-is. Et asi ikka võimalikult täpne saaks, tagant on see põll selline omapärane. Ise ma filmi algusest lõpuni ei ole näinud, kuid paistab, et neid põllevariante oli 2 - rohelisetriibuline punaseruuduliste taskutega ning kollasetriibuline roheliseruuduliste taskutega. Kuna minul on rohelisetriibulist riiet, siis tuli kõne alla esimene variant.
Esialgu konstrueerisin lõiked paberile ja siis kleepisin kokku särgiks. Nüüd tuleb last külast koju oodata, et ta selle pabersärgi selga ajaks, kas on ka paras. Siis saab sama asja juba kangaga teha. Taskumaterjali ei ole mul ainult samasugust punaseruudlist, on vaid ligilähedast. Arvan, et laps lepib ligilähedasega. Endale mulle meeldiks muidugi samasugust teha. :) Siis peaks aga kaltsukasse minema ja otsima sealt midagi, mis oleks õige mustriga.
Hah! Tegelikult just praegu Pipi pilte googeldades leidsin lehe lõike ja valmistamisjuhendiga. :D Ok, prindin selle välja, saab näha kui ligilähedane see minu konstrueeritud variandile on. :)
Olingi siis selline tubane sunnitud täna olema. Tegin pitsa valmis, kütsin ahjusid, lugesin . . . Siis tuli meelde, et vaja ikka oma ammune lubadus lapsele täita, õmmelda talle Pipi põll. Selline rohelisetriibuline nagu filmis. Suur laps mul küll, aga kui on mingi unistus, siis tuleb see täita - muidu jääb eluks ajaks vaevama. :)
Võtsingi asja käsile. Kõigepealt hulk googeldamist ja filmiklippide vaatamist YT-is. Et asi ikka võimalikult täpne saaks, tagant on see põll selline omapärane. Ise ma filmi algusest lõpuni ei ole näinud, kuid paistab, et neid põllevariante oli 2 - rohelisetriibuline punaseruuduliste taskutega ning kollasetriibuline roheliseruuduliste taskutega. Kuna minul on rohelisetriibulist riiet, siis tuli kõne alla esimene variant.
Esialgu konstrueerisin lõiked paberile ja siis kleepisin kokku särgiks. Nüüd tuleb last külast koju oodata, et ta selle pabersärgi selga ajaks, kas on ka paras. Siis saab sama asja juba kangaga teha. Taskumaterjali ei ole mul ainult samasugust punaseruudlist, on vaid ligilähedast. Arvan, et laps lepib ligilähedasega. Endale mulle meeldiks muidugi samasugust teha. :) Siis peaks aga kaltsukasse minema ja otsima sealt midagi, mis oleks õige mustriga.
Hah! Tegelikult just praegu Pipi pilte googeldades leidsin lehe lõike ja valmistamisjuhendiga. :D Ok, prindin selle välja, saab näha kui ligilähedane see minu konstrueeritud variandile on. :)
pühapäev, 1. juuni 2014
Ideaalne hommik :)
Ideaalne hommik on selline kui tuled hästi välja puhanuna alla kööki, vaatad ukse vahelt, et laps veel magab sügavasti ja hakkad omale vaikselt kohvi tegema. Siis võileib ja kruus kohvi rahus ja vaikuses viimaste aiaajakirjade seltsis, heites vahepeal unistava pilgu aknast välja enda aeda. Ah, life . . . :)
Kui oled kõik ajakirjad lõpuks läbi lugenud, kohv on otsas ja laps ikka veel magab sügavasti, on ikka mõnus niisama oleskleda. Vaatad aknast välja aeda, kohe ilmuvad mõtted, mida seal veel täiustada annaks, mida muuta, kuhu uusi taimi . . .
Esimene, mida ma aknast näen, on köögiviljaaed. Ja mu 3 veel rohimata porgandipeenart. Tegelikult võiks vaade aknast olla muidugi teistsugune, midagi silmailule. Mõned õitsvad põõsad näiteks, rododendronid . . . ei, isa ei lubaks mul tema kartulimaast neid meetreid turbapeenra jaoks napsata. Niigi ei olnud ta õnnelik, et ma kevadel ta kartulimaa arvelt omale sellised mõttetud peenrad rajasin nagu lehtpeet, nuikapsas, redis ja salat - tema iial ei kasvataks sellist "maltsa". :) Ok, sel aastal ta enam ei keela, kuid pole ka rahul. Kuid mu 3 asalead ootavad ikka veel kannatlikult keldri ees pottides, millal ma neile aseme teen. Teen, teen - nädala pärast, siis kui palka saan. :)
Kui ilm oleks ilus, läheks nüüd hommikumantlis kohe aeda. Kuid lubatud +20C asemel on vaid +12C ja pilves. Seega mõnusam on ikka köögis aega parajaks teha. Kuniks veel saab laiselda. Pärast läheb niikuinii rabamiseks - ehkki ma seda kunagi ei planeeri! Nagu eilegi. Peale isa sünnipäeva pidamist, kõndisin niisama aeda nö ringkäigule - ja millega see lõppes? Rohisin ära kurgilava, hernepeenra ja hiljem ühines minuga laps, kelle tungival soovil rohisime ja kõplasime üle veelkord ka roosipeenra. Ehkki seal tõesti midagi nagu rohida polnudki. Aga kõblata võib ju ikka, ega siis saa lapse tööindu tagasi hoida. :) Ja värskelt kõblatud peenar näeb ikka välja nagu uus. Siis tuli teine laar ootamatuid külalisi isa sünnipäevale ja peale nende võõrustamist kõplasin läbi ka 3 majaesist peenart, istutasin ümber ühe sõnajala ja öölille puhma.
***
Nüüd on juba õhtu ja ei saanudki end õieti aias väsitada - külm hakkas! Isegi pesu ei kuivanud selles jäises tuules ära. Tänastest töödest on mul ette näidata vaid üks rohitud nuikapsapeenar - päevad ei ole vennad! :)
Ok, tomatitelt eemaldasin ka paar alumist lehte ja võsud, kokku pool ämbritäit. Kallasin nad veega üle ja panin kaane peale. Loodetavasti teeb see 2 nädala pärast sama välja kui et oleks nad keema pannud. Ei tahtnud hakata kööki selliste aurudega haisutama ega potti rikkuma. Varem pole sellist tõmmist teinud aga kui kiidavad, et tõrjub lehetäisid, siis mis ma neist lehtedest ikka ära viskan, olgu siis juba tõmmis. Lehetäisid on hetkel näha vaid õunapuudel ja neid ei ole ma kunagi pritsinud - saab õunu palju saab, alati saab ülearu.
Siis tekkis õhin, et teeks nõgeseleotist ka, enne kui nad õitsema hakkavad - suur puhmas laiutab ühe õunapuu all. Ajasin paksud talvekindad kätte, tõin käärid ja hakaksin nõgeseid maha naksama. Välja tõmmata ei tahtunud, siis ei kasvaks kasulik kraam enam tagasi - nõgest võiks ikka aias kusagil võtta olla. Kallasin sellelegi ämbritäiele vee peal ja jätsin päikese kätte kaane alla. 2 nädala pärast peaks siis kurnama ja kehtima kui väetis ja taimekaitse paljudele taimedele. Ma ei tea, kas tuli lahjendada ka, aga eks seda jõuab veel otsida ja lugeda enne kui kasutamiseks läheb.
Ja ühe leotise retsepti leidsin veel, vereurmarohust, samuti lehetäide, maipõrnika tõukude, lehekirpude, traatusside jt kahjurite tõrjeks. Panen siia kirja, et ära ei kaotaks, homme läheb tegemiseks, sest vereurmarohtu jagub mul aias keldri juures küllaga:
I variant:
Taimekaitsevahendina kasutatakse kogu maapealset osa taime õitsemise ajal. Neljast puhmast valmistatud materjalile (peenestatakse) valatakse 10 liitrit vett. Lastakse seista 10-20 minutit, misjärel vedelik muutub pruuniks. Seejärel kurnatakse ja kasutatakse pritsimiseks.
II variant:
4 taimepuhmast peenestada ning lisada 10 liitrit keeva vett, lasta seista 10-15 minutit, kurnata ja pärast vedela rohelise seebi lisamist ongi pritsimislahus valmis.
Kui oled kõik ajakirjad lõpuks läbi lugenud, kohv on otsas ja laps ikka veel magab sügavasti, on ikka mõnus niisama oleskleda. Vaatad aknast välja aeda, kohe ilmuvad mõtted, mida seal veel täiustada annaks, mida muuta, kuhu uusi taimi . . .
Esimene, mida ma aknast näen, on köögiviljaaed. Ja mu 3 veel rohimata porgandipeenart. Tegelikult võiks vaade aknast olla muidugi teistsugune, midagi silmailule. Mõned õitsvad põõsad näiteks, rododendronid . . . ei, isa ei lubaks mul tema kartulimaast neid meetreid turbapeenra jaoks napsata. Niigi ei olnud ta õnnelik, et ma kevadel ta kartulimaa arvelt omale sellised mõttetud peenrad rajasin nagu lehtpeet, nuikapsas, redis ja salat - tema iial ei kasvataks sellist "maltsa". :) Ok, sel aastal ta enam ei keela, kuid pole ka rahul. Kuid mu 3 asalead ootavad ikka veel kannatlikult keldri ees pottides, millal ma neile aseme teen. Teen, teen - nädala pärast, siis kui palka saan. :)
Kui ilm oleks ilus, läheks nüüd hommikumantlis kohe aeda. Kuid lubatud +20C asemel on vaid +12C ja pilves. Seega mõnusam on ikka köögis aega parajaks teha. Kuniks veel saab laiselda. Pärast läheb niikuinii rabamiseks - ehkki ma seda kunagi ei planeeri! Nagu eilegi. Peale isa sünnipäeva pidamist, kõndisin niisama aeda nö ringkäigule - ja millega see lõppes? Rohisin ära kurgilava, hernepeenra ja hiljem ühines minuga laps, kelle tungival soovil rohisime ja kõplasime üle veelkord ka roosipeenra. Ehkki seal tõesti midagi nagu rohida polnudki. Aga kõblata võib ju ikka, ega siis saa lapse tööindu tagasi hoida. :) Ja värskelt kõblatud peenar näeb ikka välja nagu uus. Siis tuli teine laar ootamatuid külalisi isa sünnipäevale ja peale nende võõrustamist kõplasin läbi ka 3 majaesist peenart, istutasin ümber ühe sõnajala ja öölille puhma.
***
Nüüd on juba õhtu ja ei saanudki end õieti aias väsitada - külm hakkas! Isegi pesu ei kuivanud selles jäises tuules ära. Tänastest töödest on mul ette näidata vaid üks rohitud nuikapsapeenar - päevad ei ole vennad! :)
Ok, tomatitelt eemaldasin ka paar alumist lehte ja võsud, kokku pool ämbritäit. Kallasin nad veega üle ja panin kaane peale. Loodetavasti teeb see 2 nädala pärast sama välja kui et oleks nad keema pannud. Ei tahtnud hakata kööki selliste aurudega haisutama ega potti rikkuma. Varem pole sellist tõmmist teinud aga kui kiidavad, et tõrjub lehetäisid, siis mis ma neist lehtedest ikka ära viskan, olgu siis juba tõmmis. Lehetäisid on hetkel näha vaid õunapuudel ja neid ei ole ma kunagi pritsinud - saab õunu palju saab, alati saab ülearu.
Siis tekkis õhin, et teeks nõgeseleotist ka, enne kui nad õitsema hakkavad - suur puhmas laiutab ühe õunapuu all. Ajasin paksud talvekindad kätte, tõin käärid ja hakaksin nõgeseid maha naksama. Välja tõmmata ei tahtunud, siis ei kasvaks kasulik kraam enam tagasi - nõgest võiks ikka aias kusagil võtta olla. Kallasin sellelegi ämbritäiele vee peal ja jätsin päikese kätte kaane alla. 2 nädala pärast peaks siis kurnama ja kehtima kui väetis ja taimekaitse paljudele taimedele. Ma ei tea, kas tuli lahjendada ka, aga eks seda jõuab veel otsida ja lugeda enne kui kasutamiseks läheb.
Ja ühe leotise retsepti leidsin veel, vereurmarohust, samuti lehetäide, maipõrnika tõukude, lehekirpude, traatusside jt kahjurite tõrjeks. Panen siia kirja, et ära ei kaotaks, homme läheb tegemiseks, sest vereurmarohtu jagub mul aias keldri juures küllaga:
I variant:
Taimekaitsevahendina kasutatakse kogu maapealset osa taime õitsemise ajal. Neljast puhmast valmistatud materjalile (peenestatakse) valatakse 10 liitrit vett. Lastakse seista 10-20 minutit, misjärel vedelik muutub pruuniks. Seejärel kurnatakse ja kasutatakse pritsimiseks.
II variant:
4 taimepuhmast peenestada ning lisada 10 liitrit keeva vett, lasta seista 10-15 minutit, kurnata ja pärast vedela rohelise seebi lisamist ongi pritsimislahus valmis.
Tellimine:
Postitused (Atom)