Jaanieelne pildipostitus

Seekord pikka juttu ei tule, las pildid räägivad.
Tagaaed - aiasopike, kus veel eelmise aasta kevadel lokkasid läbisegi kibuvits, naat ja sõnajalad . . . nüüd ootame siin pikisilmi rooside puhkemist:

Vasakul pool, mis pildile ei mahtunud, on noor peenar kontpuude, hortensiate, astilbete ja hostadega:

Tagaaias on ka meie esimene päris muru, igal pool mujal on lihtsalt rohi. Taamal saarepuude alune ootab veel haljastamisideesid. Midagi seal juba on, kibuvitsa, flokse, tulpe jm, kuid väga kaootiliselt ja vahel olev vaba pind on uute taimemõtete ootel.
Ja paremal pool peenralahmaka taga on veel üks uus roosipeenar sel aastal istutatutega. Ja sealt edasi ümmargune peenar ehk "haldjaring", nagu seda lapsega kutsume. Kuid sellest pildid siis kui seal juba midagi toimub.

Sarvkannikest külvasin kevadel esmakordselt ja seda jagub nii korvidesse kui igale poole mujale aeda:

Ilusa näolapiga laps :)

Eelmisel kevadel istutatud Aavikuemanda valge murtudsüda:

Öölill on endiselt mu absoluutne lemmik lõhnaja, sel aastal sai ka valget külvatud, ootan tärkamist:

Kurdlehine kibuvits avab esimesi õisi. Nime osas ei oska midagi pakkuda, loodusest toodud:

Damaskuse roos Mme Hardy, noor aiaelanik, eelmisel nädalal istutatud:

Uue roosipeenra hetkel ainuke õitseja, Nostalgie:

Sissekäigupeenraid on raske täies ulatuses pildile saada ja näha, mis seal õieti toimub, tegelikkuses on nad palju mõnusamad:

Varvasadiantum on kui pisike palm:

Lihtne ja nimetu kukehari:

Õitsejaid on veelgi, kuid kõike ei jõua klõpsutada. Ja pojeng läheb ka Jaanipäevaks õitsema, taaskord üks nimetu ja kes siis tema õiget värvi pildile suudab saada . . .