Jee, teisipäeval tulevad mu Põltsamaa roosid! Ise tulevad koju kätte ära kuna ma jään neile tee peale ette. Kaevasin tänases vihmasagaras neile juba augud ka valmis - väiksemad lähevad peenrasse, pargiroosid aga sinna ja tänna murusse. Oodatud on järgmiseid saabujaid:
sammalroos Chapeau de Napoleon
sammalroos Shailer´s White Moss
Damaskuse roos Mme Hardy
pargiroos Aurora Harison's Yellow
Red Leonardo da Vinci
Pomponella
Nostalgie
Gloria Dei
Lady of Shalott
Golden Celebration
Heritage
Gertrude Jekyll
See tänane vihmasabin ei olnud tegelikult märkimist väärt. Kui labida mulda lõin, tuli ikka tuhkkuiv muld vastu. Juunipõud on kestnud nüüd vist juba oma kuu aega. Kui esimestel nädalatel ei kastnud, siis viimasel nädalal tegin küll pea igal õhtul aias oma pooletunnise kastekannuringi. Eile veel kauemgi kuna toitsin aiaelanikke - õitsvad said hobusesõnnikuleotist, söödavad nõgeseleotist. Hommikuks olid nad maiustamisest kõik väga rõõmsate nägudega.
Peale vihma aias uidates avastasin oma ehmatuseks, et mutt on oma käike kaevates läinud läbi just mu kevadel istutatud burboonroosist . . . täna ei tahtnud hakata end traumeerima ega mullas sonkima, et mis roosist sai . . .
Rõõmustavamaid leide on ka. Näiteks see nimetu kukehari, kes nagu umbrohi oli end siia-sinna peenardesse istutanud. Kevadel kogusin nad otsustavalt kokku ja panin ühte kohta kasvama. Ja vaat kui kena mütaka need kribalad kokku saades moodustasid - kui ta nime ka teada saaks?
Lõpetuseks veel viimane pilk varsti õitsemist lõpetavale valgele sirelile. Ei tea, kas sirelitele on valgustingimused üsna ükskõik? Õitseb siin nii rõõmsalt maja põhjapoolsel küljel. Ja kui tema lõpetab, võtab õitsemisjärje üle jasmiin ta kaenla all:
Varsti läheb aga õitepeoks - igal pool kuhu vaatad, on pakatavad õiepungad - iirised, pojengid, roosid, martagonliiliad, kellukad . . Öölilled juba alustavad vähehaaval, ka esimesed näärlehise kibuvitsa õied avanevad. Valge Leichtlini preeriaküünal paotas ka täna vihmas ühte silma ning nimetu kollase päevaliilia pungad justkui ootaksid, et keegi hõikaks - nüüd!
Sul tuleb siis mõnusalt roosiline suvi. Mul on sellest loetelust olemas Gloria Dei ja ta on väga armas. Erinevalt uuematest sortidest kipub ta küll suve teises pooles tahmlaiksusesse jääma aga ilus on ta ikkagi.
VastaKustutaTaimesaadetise rõõm on üks suurimaid rõõme ;)
VastaKustutaOi, rõõmustan jälle koos sinuga. Tõesti , on tore kõikide nende õite puhkemist ja siis veel roosid. Oh kui ilus sul seal võib olla ja ilusam veel saada. Valge sirel on ka ikka võrratu.
VastaKustutaHea valik :). Arvestada tuleb muidugi sellega, et Põltsamaa ei poogi juba ammu midagi ise, need on kõik Hollandist tulevad paljasjuursed (ise lihtsalt pole majanduslikult tasuv pookida, ka Hansaplant ei poogi ise...) ja esimesel aastal tuleks neid sügisel hoolega mullata.
VastaKustuta