Liiga palju istutamist

Kui aednik ei kirjuta, siis on järelikult liialt aiaga hõivatud. Eile juba enne kohvi tõi postimees mulle paki Aiasõbrast - hoiatamata, nagu neil kombeks. Kuid seekord oli see hea üllatus, saatekulu oli 20 taime kohta vaid 5,90. Taimed ilusad, värsked, prisked. Tellitud sai:

1) Hemerocallis hyb. White Temptation

2) Hemerocallis hyb. Baby Talk

3) Hemerocallis hyb. Arctic Snow

4) Hemerocallis hyb. Mini Pearl

5) Helleborus niger

6) Thymus praecox Purple Beauty

7) Rosa The Fairy

8) Lilium trumpet Regale

9) Lilium orientale Acapulco

10) Lilium orientale Casa Blanca

11) Berberis thunb. Atropurpurea Nana

12) Berberis thunb. Aurea

13) Spiraea japonica Golden Princess

14) Spiraea cinerea Grefsheim 

15) Kolkwitzia amabilis Pink Cloud

16) Potentilla fruticosa Abbotswood

17) Athyrium niponicum Pictum

18) Nepeta faassenii Walkers Low

19) Phlox subulata Purple Beauty

20) Phlox divaricata Blue Perfume

Tõotas tulla toimekas päev aias. :) Tegin targu suure poti supi valmis, et enam kööki ei peaks naasma, ja siis vähehaaval, juba supi keemise ajal, hakkasin saabujaid mulda pistma. See käis ruttu kuna olin enamusele juba kohad välja mõelnud. Peale kolkvitsia, valge päevaliilia ja liiliasibulate, nemad jäidki maha panemata.

Ilus kampsuniilm vaid soosis aiatöid ja tegelikult sai rohkemgi tehtud ja ümber istutatud. Viimast just lillepeenarde kevadise laiendamise tõttu, mille tulemusel osad madalamad lilled jäid ebanormaalsesse kaugusse. Ka mu päevaliiliad ja valgete flokside hekk olid lootusetult tihedaks kasvanud, tuli nendegi harvendamine ette võtta. Müttasin kuni sõrmed ei jaksanud enam taimede ümbert kinni hakata, päike oli ammu loojas, jäine külm väljas ning pea ei võtnud enam, kuhu veel võiks mida panna. Suvelilledele tuleb ju ka veel kusagile ruumi jätta. Kolisin tuppa ära ega jaksanud enam isegi teed teha, et üles soojeneda.

Tänase päeva osas lubasin omale, et ei raba nii palju. Käisime lapsega poodides ja koju tulles panin kuklitaigna kerkima. Aias käisin vaid niisama uitamas ning päikest ja linnulaulu nautimas. Kui aga laps end õhtul teleka ette sättis loodussaadet ja Raketti vaatama, siis läksin tõin küll otsustavalt labida, et see aeg kasulikult veeta. Kolkvitsia sai omale auväärse koha, kust ta hästi silma paistab ja on ka päikeses. Selle tarbeks pidin eemaldama viimase ruutmeetri eelmisel aastal juurimata jäänud kibuvitsavõsa - töö, mida olin muudkui edasi lükanud. Aga üksinda õhtuvaikuses kui kuldnokk laulab kaunist viit, saab ka mõni tüütu töö kergelt tehtud. :)

Siis istutasin mõned rändama läinud öölilled ühte kohta kokku. Need on sellised mõnusad tugevad taimed, võtad labidaga ühest kohast ja paned teises kohas auku. Ja ma jumaldan nende lõhna kui nad juunis õitsevad . . . neid võiks terve aed täis olla.
Oma koha leidsid ka liiliasibulad. Olin enne eeltööd teinud ja uurinud täpselt, et kuningliilia pannakse 3 sibula sügavusele ja lubjarikkasse mulda ning idaliiliad 4 sibula sügavusele ja happelisema mullaga kohta. Liiva meil kahjuks üldse pole, et neile ümber panna. Ei jäänud muud kui ingleid paluda, et nad neid sibulaid hoiaksid . . .

Kõige lõpuks tegin sibulapeenra valmis ning istutasin lillhernetaimed maha. Ma tean küll, et lillherneid on kõige lihtsam otse maha külvata, kuid sel aastal tahtsin proovida kasvatada neid a la Tasha Tudor. Et külvata nad varakult tuppa (veebruar-märts). Õues istutada taimed jalasügavusse (30cm) vakku, mis on vooderdatud sõnnikuga ja sedamööda kui taimed kasvavad, täita vagu mullaga kuni on maapinnaga tasa. Kasta virtsaveega iga kahe nädala tagant. Eks siis näib, kuidas see meetod toimib, lillhernes talub ju halvasti ümber istutamist.

Homseks lubatakse meile täielikku vihmapäeva. Pärast kõiki neid istutamisi pole mul selle vastu mitte midagi. :)