Päikesesoe

Aprill on olnud nii ebaõiglaselt jäine, et pole isegi tuju olnud end suurt liigutada - eile tuli isegi lörtsi . . . Samas mingeid hulle öökülmi pole olnud, taimed on juba mõnda aega kasvuhoones katteta hakkama saanud. Mereäärse elu eelised.
Täna oli aga hommikust peale soe ja tuulevaikne, tõi kohe tegutsemistahte tagasi. Ehhki need teod jäid suures osas tubaseks. Hommikul pikeerisin 2 kassetitäit lõivilõugasid ära, siis vaatasin oma järelejäänud seemnepakid üle, et kas on veel midagi külvata. Oli. Püramiidjas kellukas, lõhis-mungalill ja valge Delavay ängelhein said mulda.

Aed on mul nüüd taas mõne roosi võrra rikkam - paar päeva tagasi saabusid Põltsamaa roosid:
Dr. Eckener - kurdlehine
Rosa Helenae - rambler
Ispahan - Damaskuse roos
Blush Damask
Blush Damask tuli tegelikult eksikombel, olin selle asemel tellinud hoopis Rosa Sancta, kuid ei hakanud teda tagasi saatmisega solgutama, istutasin koos teistega maha. Ei see üks damaskuslane mu aiale liiga tee - parem ongi, mida rohkem, seda uhkem. Andsin Põltsamaale siiski eksitusest teada, et mul on Püha Roosi ka ikka vaja. Ja juba järgmisel päeval saadeti mulle mu Rosa Sancta järele ning pakis oli üllatuseks ka üliõhnav roosieseep Bulgaaria roosi õlist. Selle sai laps kohe endale, ta jumaldab kõike roosilist ja roosilõhnalist. Seebi viisin vannituppa, tühja karbi panin lapse tuppa ja isegi sellest piisas, et tuba roosilõhnaliseks muuta.

Peale rooside istutamise polegi viimasel ajal aias midagi teinud. Tahtsin täna fotokatiiru teha ja krookuseid pildistada, nemad olid aga juba õitsemist lõpetamas. Nüüd on mul vaid nädalavanused klõpsud sellest, kui nad alles avanema hakkasid, ehkki lõpuks oli neid ikka kena laiguke:

Jeanne d'Arc

Pickwick

Mammoth on võimas - täitsa oma nime vääriline:

Minu sinilillekribal - milline rõõm igal kevadel avastada, et ta ikka alles on:

Ülejäänud tegevused olid kõik tubased. Söögitegu, aknapesu, koristamine, rullbiskviiditegu . . . päike annab ikka nii palju energiat.
Ja õhtul olin ametis filmiteemalise nikerdamisega - õmblesin lõpuks valmis lapsele voodipesu Miyazaki animefilmist "Howli liikuv kindlus". Selline ta pidi tulema . . .

. . . ja selline ta sai. Värvid on tegelikult õiged - olin lihtsalt õhtuks liiga kutu, et pildikvaliteedile suuremat tähelepanu pöörata:

Materjale sai tellitud igast maailma otsast. Kanga kujundasin Gimpis ja printida lasin USA's Spoonfloweris. Tutid tulid teisest maailma otsast, Hiinast ja kandipael Saksamaalt. Õmblemine oli sealjuures kõige väiksem asi. Suurem osa aega kulus, et mustrit piltide pealt kätte saada. Selle projektiga oli näha, et pole eriti mõtet pingutada, et kõike täpselt järele aimata. Esiteks see muster. Kui erinevatest vinklitest vaadelda, siis oli see iga kord isesugune, kordused ka ei klappinud. Noppisin, niisiis, lihtsalt siit-sealt detaile ja panin nad Gimpis üldmuljet silmas pidades kokku. Naersime lapsega, et tea kas Miyazaki oskaks kahtlustada, et kusagil teises maailma otsas keegi hull üritab tema joonistatud voodipesu järele teha ja poriseb, et muster ei klapi. :P
Teiseks kõik need tutid . . .

. . . härra Miyazaki joonistades ilmselt ei vaevanud pead, kuidas Howli voodipesu üldse pestud saab. Mina pidin sellega aga arvestama ning vähemalt tekikotil tutid ära jätma. Padjapüüridel ei tahtnud aga kuidagi tuttidest loobuda. Lõpuks nuputasin neile nurkadesse aasad, kust saab nad enne pesu ära võtta:

Ja lõpuks matrejal ka seadis piirid. Kui ma selle kanga ligi aasta tagasi Spoonflowerist tellisin, olid lapsel väiksemad padjad ja tekk kasutusel. Vahepeal sai aga suuremad ostetud ja nüüd tuli juba kalkuleerida. Kui patjade tagaküljed sai ühevärvilisest samblarohelisest tehtud, siis kandipaela lihtsalt ei jagunud. Tekikoti serv sai seega topeltrea asemel vaid ühe ääristuseks. Laps aga ei kurda ja  arusaadav ka - tema ju pole pidanud seda mustrit nii pikalt ekraanilt jõllitama kui mina. :P