Nartsisside aeg

Ilmad on võrratud ning aias toimub lausõitsemine. Täna võtsin kätte ja tegin ühe fotokatiiru, et jõuaks midagigi jäädvustada, enne kui vihm kõik vastu maad ja poriseks peksab. See tähendab, ma loodan, et see lubatud vihm ikka tuleb - maa hakkab tasapisi juba betooniks muutuma. Täna pidin vastistutatud roose kastma, rääkimata seitsmest köögiviljapeenrast, mis igal õhtul kastekannutiiru vajavad.
Praegusel momendil on mul nartsissid aias põhitegijad,  need nimetud tugevalõhnalised varajased:

Ma ei tea, mis sellel kevadel teistmoodi on, kuid avanevad isegi need nartsissid, kes ühelgi kevadel pole õiepungi lahti lüüa jaksanud. Nagu see nimetu kollasekirju tups:

Või see miniatuursete õitega nimetu. Pildilt ei saa arugi, kuid ta õied on sellised tomatiõie mõõtu:

Ühed väga suured varajased nimetud:

See kollane esiplaanil on kohe-kohe avanema hakkav kalju-kilbirohi, kelle õisi ma põnevusega ootan - eelmisel kevadel seemnest külvasin:

Veel üks varajane hiigelõiega nimetu:

Edasi tulevad juba nimedega õitsejad. Valgeid nartsisse olin alati tahtnud, sügisel sai siis mõned istutatud - triandrusnartsiss Thalia:

Thalia

Veel üks täitunud unistus - valge südamega kollane nartsiss Avalon. Väga hea lõikelill ka, seisab mul vaasis juba igavesti:

Avalon

Neid valge südamega kollaseid on mul veel teisigi sorte avanemas - ootan põnevusega.
Mõned looduslikud sai ka muruserva pikitud. Tilluke tsüklameen-nartsiss Tété a Tété:

Tété a Tété

 . . . ja veel tillukesem tatsett-nartsiss Minnow:

Minnow

Ja veel ühed uhked õied, milliseid mu aed veel enne näinud polnud:

Püvililled

Mäletan, et ammu-ammu kord ostsin ka püvilillemugulaid, panin mulda ja rohkem ma neid ei näinud . . . Seekord läks aga õnneks - tundub, et kõik, mis sai mulda pandud, on ka üleval. Ka kollaste puhmas on väljas, kuid need on vist hilisemad. Nii ma siis käingi nüüd mitu korda päevas neid uhkeid kroone imetlemas - ma ei jõua vist isehakanud lillekasvatajat kunagi piisavalt ära tänada, et ta mulle eelmisel suvel need mugulad nii lahkesti saatis ja sellega mu kauase lilleunistuse täitis.

Veel ühed kauaoodatud õied hakkavad avanema - Mildalt minuni jõudnud  kitsekakar:

Kitsekakar

Esimesed tulbid avanevad, ülejäänud on aga veel kindlalt nuppus. Soojakraade meil siin ju jagub, kuid mingi jäine noot on ikka taustal, mis alles õhtuks ära kaob.

Täidisõieline varsakabi

Himaalaja jalgleht

Punane epimeedium

Üks nimetu lumeroos - tuvastage, kes suudab:

Ja veel üks aianautleja, kellel on õnneks veelgi vähem vaja kui minul, piisab vaid päikesesoojast teest.

Kitty