Ühekäeline

Eile oli nii külm ja paksu uttu uppuv päev, et ei tahtnud ninagi välja pista. Aeda ma aga ometi imbusin ning veetsin seal suurema osa päevast ja loodetavasti jätsin sinna ka mõne kilo.

Alguses sai nipet-näpet tehtud, seadsin kuslapuud paremini redelile, väetasin ja kastsin pojenge, siis suundusin vaarikaid ja marjapõõsaid lõikuma. Seda tööd oleks vabalt võinud õhtuni teha, kuid ühel hetkel ranne vääratas ja mingi valus krõnks käis läbi. Ega pooleli jätta tahtnud, lõikusin põõsad ära, vaarikad jätsin pärastiseks. Alles tuppa minnes hakkas käsi igast küljest valutama.
Ega osanudki alguses midagi tehagi - ma harilikult ei tõmba omale mingeid traumasid ligi. Lõpuks omaenese tarkuses määrisin käe saialillesalviga sisse, tõmbasin villase randmesoojendaja peale ja et talle rahu anda, pugesin teki alla.

Selline kuur mõjus nii hästi, et olin paari tunni pärast jälle õues, seekord fotokaga. Kõik pildistavad ninasid ja esimesi õitsejaid, minul pole veel ühtegi kevadist pilti ette näidata. Tuleb kas või osadki sibulikud pildile püüda, enne kui nad läbi õitsevad.

Märtsikelluke on alati esimene, kes meie aias õied avab ning neid jagub siiani:

Lumikellukesed õitsevad palju rutem läbi, taustal alustavad sillad:

Võrkiirist Harmony mul just nii vähe ongi - 10-st tellitust tuli mullu kevadel üles 5 ja tänavu 4. Sügisel tuleb selle hõreda seisuga midagi ette võtta, võrkiiriseid on kohustuslik omada pundina. Ja nad on vist mu aia kõige kärtsuvärvilisemad õied üldse. Teaks vaid, kuidas seda värvi pildile püüda:

Eelmisel aastal tellitud mustal lumeroosil oli isegi rohkem õisi, kuid tõin nad poolsuletud olekus vaasi, et ehk lähevad lahti - ei läinud. Loodetavasti püsib see mul järgmise kevadeni meeles ega hakka siis sama katset kordama.

No ja mõned ninad ka siis - iga aiahull postitab kevadeti ninasid. Eks need ju olegi, mis aednikku mitu korda päevas õue imetlema meelitavad, eriti veel kui tegu on uute ninadega:

Kas minu silmad näevad sel aastal esmakordselt püvilille õie ära?

Mis siit siis  tuleb? Kah püvililled või? Pole aimugi:

Ka krookused on juba nädalajagu õitsenud, sombus ilma tõttu on nad aga kinni ega saa pilti teha. Kui nüüd nartsissid ja tulbid ka lahti lähevad, siis on pidu. See praegune on vaid soojendus, intro.

Kuna ranne tundus täitsa OK olevat, vahetasin fotoka oksalõikuri vastu. See tööriist tekitab sõltuvust nagu E621. No ja tuppa tulles olin jälle samas seisus, mis enne . . .  Käsi kui tules ja kasutu, ehkki paistes pole midagi. Mingi lihase venitus ilmselt. Tuli infrapunalamp välja otsida. See on muidu väga kiire abimees olnud, ei vea alt, paraku pole ta tänaseks kätt tagasi toonud, ainult valu leevendab pisut. Peab õppima nüüd ühe käega asju tegema - õnneks õige käsi jäeti mulle alles.