Aasta esimene roositellimus

Täna oli ikka võrratu ilm, sai aiatoolid ja võrkiik välja veetud ning õunapuu all nägu päevitatud. Homsest algab taas töö, kuid mul pole midagi selle vastu - iga uus päev viib suvele lähemale.
Kiisu ka püherdas tee peal ja võttis päikesevanne. Piilusin poole silmaga, mida ta seal varitseb - need olid 2 kirjut liblikat. Kirju suvi, niisiis, kindlustatud nagu naksti. Pärast laperdas kollane ka veel lisaks.

Käisin kohe mitu tiiru aias ja püüdsin meenutada, kus miski kasvab. Igasugu ennenägematutest kohtadest ajasid mingid ninad välja, uued tulbid, nartsissid, krookused. Olin neid sügisel ikka parasjagu mulda suranud ja sealamas ka unustanud. Huvitav ikka, kuidas talv paadunuimalgi taimehullul peast pühib, kus tal midagi kasvab?

Kadude kohta ei oska esialgu midagi arvata. Liblikapõõsas ei näidanud elumärki - see oleks küll hull lugu. Olin ta ka muldamata unustanud . . . Kui temaga on lood kehvasti, pean igal juhul uue saama - miski või keski ei lõhna nii tugevalt taruvaigu järele, isegi mitte mesinik või taru ise.

Vähemalt mu roosid näivad olevat talve üle elanud, kõigil paistab rohkemal või vähemal määral rohelist. Kartsin just oma uute burboonrooside pärast, kraadiklaas käis sel talvel ikka -28C peal ära. Nemad näevad aga just kõige tublimad välja. See andis julgust uusi juurde tellida. Schultheisist, 10 roosi, nagu eelmiselgi aastal. See on selline paras kogus, mis ei ravi, kuid hoiab roosipalaviku stabiilsena. Põhiliselt siis vanad roosid ja kibuvitsad:

Rosa multiflora - rohkeõieline kibuvits
Venusta Pendula - väänroos
York & Lancaster - Damaskuse roos
Conrad Ferdinand Meyer  - kurdlehine kibuvits
Reine des Violettes - remontantroos
Great Maiden's Blush - valge roos
Comte de Chambord - sügisene damaskuse roos
Stanwell Perpetual  - näärelehine kibuvits
Reine des Centfeuilles  - sajalehine roos
Amy Robsart - näärmekas kibuvits

Ülejäänud roosisoovid loodan kodumaal realiseerida.