Köögi- ja näputööd

Viimased nädalad on möödunud näputöö tähe all. Samas olen nii hajameelne olnud, et tehtud töödest pole mingit pildimaterjali ette näidata. 4 paari sokke, mis sai kingitusteks kududa, pakkisin ära ja viisin posti, unustades neid pildistada. :/ Millest on kahju - said teised nii ilusad. Olen oma kudumid muidu ikka enda tarbeks üles pildistanud, hiljem hea vaadata, mis kõik tehtud.

Sama lugu lapse päkapikulaada meisterdamiskraamiga - jäi kõik puha pildistamata. Kõige paremini läksid seal müügiks helmestest käevõrud. Ega see eelmises postituses mainitud käevõru ainsamaks jäänud. Selle peale sai Helmetoast kenake tellimus tehtud ja vihtusime lapsega koos õhinal igat sorti käevõrusid teha. Metallhelmed sai ka vahele pandud ja kasutasime AB-läikega (mida see tähendab?) lihvitud helmeid - sära sai kui palju. Selliste säravate vidinakestega on ikka jube mõnus tegelda. :)
Peale laata sai siis kohe uus helmetellimus tehtud kuna meisterdamishoog ei ole meil kummalgi üle läinud. :) Kasutame siis hasarti ja teeme mõned juba järgmiseks aastaks ka valmis. Ja kinkimiseks.

Vaatamata kevadistele temperatuuridele on mõtted juba pühade peal. Viimase ajakirja Maakodu kaanel olid uhked kuningliku glasuuriga kaunistatud piparkoogid. Kuna see ajakirjade hunnik on mul köögilaual ja kohvetades ja süües ikka silme all, siis teadsin, et ega ma  enne rahu ei saa kui olen selle kauni tehnika ära proovinud. Tuli minna YT-i õppima. Et siis poeglasuurist ikka selliseid filigraanseid kaunistusi ei tee.
Esimene glasuuritegu ja kaunistamised läksid aia taha. :P Mõtlesin, et prooviks ikka ära, kas saab ise jahvatatud tuhksuhkrust glasuuri, ehkki sai loetud, et ei saa. No ei saa, jah - teraline jääb. Ja tülle läheb umbe. :P Pealegi sisaldab poetuhksuhkur maisitärklist, mis teeb glasuuri konsistentsile vaid head ja kaunistades nire ei katke nii kergesti. Igal juhul õhtul küünlavalgel köögis glögi juues paistsid need esimesed kaunistatud piparkoogid ikkagi täitsa kenad - aia taha läinud või mitte. :D

Järgmisena tahaks köögitegudest ära proovida makroonid. Ise ei ole ma neid kunagi proovinud, kuid kiidetakse ikka kui erilised asjad need olevat. Laps sai neid kodunduse tunni raames Pätsi kohvikut külastades proovida ja talle väga maitsesid. Seega, läheb katsetamiseks.

Ja täna tegin lapse klassiõhtu tarbeks sibulapirukat - kahekordne kogus, s.o. 1 kg sibulat tuli ära hakkida. :P See on selline pirukas, mida isegi minu sibulat mitte suu sissegi võttev laps võib lõpmatuseni süüa. Tuleb asi lihtsalt ümber nimetada juustupirukaks. :P Millalgi lobisesin ikka kogemata jutu sees välja, et see oli tegelikult sibulapirukas, mida ta seal kahe suu poolega sõi . . . Kuid ennäe imet, ka edaspidi söödi seda sama hea isuga ja nüüd ta siis tellis mult seda klassiõhtu tarbeks. No et muidu kõik toovad vaid limpsi ja krõpsu ja magusat, et oleks midagi söödavat ka. Lugesin talle vaid sõnad peale, et ta meeles peaks seda ikka juustupirukaks nimetada . . .

Saaks nüüd vaid selle viimase töönädala ka üle elatud - erilist tööstressi ega väsimuse märke sel aastal isegi pole, kuid siiber on küll täitsa olemas. Pühi on vaja! Too hajameelsus ongi ehk varjatud väsimuse märk . . .