esmaspäev, 24. november 2014

Viimased istutustööd

Täna ma istutasin, aias. Väljas oli -1C, labidas läks maasse, mis muud kui taimed mulda. 3 lamavat talihalja ja vahulill - kui hea oli taas mulda küünte alla saada! :) Talihaljad läksid turbapeenrasse, vahulill kuhugile, kus ma oletasin, et mingeid sibullilli ei tohiks all vastu tulla. Kuivanud lehed kuhjasin kõige peale. Minu esimene novembrilõpu istutamine . . . nüüd jääb vaid loota, et me kohtume veel kevadel.

Tihased on linnumajas jõudsalt pekki söönud ja kass on toa poolel alati valves. Vahel kolksud käivad ja siis võib leida aknalaualt paar puruks hüpatud säntpoolia lehte. Siin on pilt meie uusimast säntpooliast - lapse sünnipäevalill:



Ka näputööd on saanud vahepeal teha, kudumise kõrvale. Laps tuli ühel päeval jutuga, et Loom Bands on see, mida temal nüüd vaja on. No ei tõuse minu käsi nii kallilt seda kudumisalust ja kummirõngaid ostma, mis võivad olla veel potentsiaalsed allergiatekitajad! Ja üldse, kas tänapäeva lapsed polegi sõpruse käevõrudest kuulnud, mida saab punuda kodus lademetes seisvatest mulineedest ja puhta tasuta? :P Ok, ühe käevõru tegemine nõuab 3h ja kuna emal on rohkem puhkepäevi kui temal, siis asusin punuma - tulemus on, et nüüd soovitakse neid juurde ja juurde. :D Õpetusi leiab Youtube'ist.


Veel käevõruteemal. Linnas käies on ehtepoed ikka tütarlapsele magnetiks. Leiti siis sealt üks käevõru, mis meeldis, suht lihtsake. Aga jällegi - 7 eurot kumminiidile aetud pärlite eest?? Eriti kui ma tean, et nad maksavad vaid sente . . . meil on kodus suht samad pärlid, kristallid ja kumminiit olemas. Laps oli küll pisut umbusklik kui ma lubasin, et teen talle ise samasuguse ja hoidku oma 7,- muuks tarbeks. Kuid tulemus oli, et nüüd ta palub, et ma teeks veel ja veel neid juurde. :)


4 kommentaari:

  1. Novembris ma ei olegi kunagi istutanud, noh vähemalt õues mitte :) Nii hea kuulda, et keegi teine peale minu ka lapsi kiusab ja poekraami vältida püüab. Meil oli sarnane lugu Uus- Meremaa reisil kui ma tahtsin kingiks kaasa päris mitut luust nikerdatud maoori kaelaehet. Selle asemel, et see suveniiripoest hingehinnaga osta, otsisin üles kohaliku käsitöötarvikute poe, ostsin sealt mitukümmend korda odavamalt needsamad luust ripatsid ja panin kodus ise nahkpaela külge. Kohalikku turismimajandust toetasime me mujal piisavalt :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Selliseid asju on palju, mille hinna puhul tahaks hõigata, et hei! Mille eest? Seda saab ka ise teha, kordi odavamalt. Ja ongi saanud ise teha, sageli lausa trotsist, et vot ei maksa selle asja eest mõttetut hinda ja kõik.

      Kustuta
  2. Tubli oled! Eks ärimehed, ükskõik, mis elualalt, taha ju alati viimast võtta. Lastel kahjuks ongi nii, mis silm näeb, seda süda ihkab. Aga te oleks veel tublimad, kui laps need asjakesed ise teeks.

    Mina olen varemgi novembris istutanud, taimel on maas ikka parem kui maa peal potis. Viimased tulbisibulad panin kord maha 5.detsembril:)

    VastaKustuta
  3. Jah, mina ka ei kipu neid igasuguseid vidinaid ostma, ikka proovin ise analooge teha, võimalusel ka lastega koos. Ja alati meeldivad need neile väga.
    Aga aias pole ma küll juba väga ammu toimetanud. Ka läheb võhm käsitööle ja esinemiseelseltele trennidele jms.

    VastaKustuta