Reede, 26. september 2014

Riisumise sport

Aedniku sügisene sport on lehtede riisumine ja see meeldib mulle väga. Pealegi mõjub riisutud majaesine just nagu suve pikendus - kui pruunid lehed on kokku kogutud ja ära veetud, on pärast rohi jälle roheline ja sügist poleks vahepeal nagu olnudki. :) Sooja saab ka selle tegevuse käigus. Nagu täna hommikul. Algul lõdisesin toas, siis aeda minnes ajasin selga villase kampsuni, jope, mütsi ja kapuutsi pähe ja kindad kätte. Riisudes hakkasid siis hilbud ükshaavale seljast ära aiatooli poole lendama kuni jäin kampsuni väele. :)

Kuna ilm läks ilusaks kätte ära, siis ei saanud kuidagi tuppa, vaid uitasin mööda aeda ringi ja mõlgutasin mõtteid. Suurema osa aias veedetud ajast näebki mind vist vaid ringi uitamas viimasel ajal. :P Mõtted kandsid vilja, läksin tõin labida ja hakkasin tagaaia äärest kibuvitsavõsa välja kaevama. Kevadetunne tuli kohe peale, sest seal kohas oli mu tegevus kevadel pooleli jäänud. Tahtsin suve jooksul veenduda, kas see kibuvits on seal ikka nii vilets, et ta välja juurida. No ja oli küll - üksikud õied ja hõredad oksad . . . Mul on vaja midagi tihedamat sinna istutada, möödakäijate varjuks. Kuna mul on üks hiiglaslik kurdlehine kibuvits õunapuu varju jäänud ja mairoos ka vohab eesaias, siis kavatsen kummastki mõned võsud välja kaevata ja sinna istutada. Need on mõlemad tõestanud end kui väga tublid õitsejad ja lõhnajad.
Kibuvitsad sain ma välja ning peale mõningast hingetõmbepausi kutsus aed mind ikka tagasi ja kaevasin selle maa sealt veel korra läbi ka ja puhastasin juurikatest. Täitsa kena peenrajupp tekkis. Homme siis peaks need mõlemad kibuvitsad sinna üle kolima, siis on hea tunne, et on taas midagi uut aias vaadata. :)

Ka kiisu nautis mõnusasti sooja mulla peal sügispäikest. :)



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar