neljapäev, 13. august 2015

Valik augusti õitsejaid



On kiired ajad ja kaunid ajad - hoidistan, koon, õmblen, meisterdan, rohin, vaaritan . . . see on kohati juba siplemine, mitte siblimine. :D Kuid ma naudin seda sagimist - jalad võivad tõtata, kuid sisemuses on rahu. Ja kui ma siis kohvitassiga õunapuu alla maandun lilleilu imetlema, kõnnib alati naabrinaine mööda ja arvab, et ma terve suve muud polegi teinud. :P Aga aeda peab ju ka nautima.

Nädala õitsejaks kvalifitseerub mul hetkel valge päevaliilia. No peaaegu valge. Õhtuhämaruses annab ikka rohekat tooni südamikus, kuid maja lõunaküljes ja täispäikeses on ta ikka valge, mis valge. Nagu kõik lilled seal lõunaküljes on mul sellised pleekinud - alustades kukesabast ja lõpetades floksiga. Küsimus on nüüd vaid, kas ta on Arctic Snow või White Temptation, sest mõlemad sai sel aastal soetatud, kuid teine veel ei õitse. Nii suurt päevaliiliat ei ole meie aed veel näinud . . .
Arctic Snow või White Temptation?

Mini Pearl on ka mul uuekene - mõnus soe toon:
Mini Pearl

Strawberry Candy on vana olija, keda on saanud külasse ringi jagada kui ka oma aias poolitatud. Ka teod hindavad teda:
Strawberry Candy
Eelmisel aastal soetatud liblikapõõsas levitab oma sooja taruvaiguaroomiga head energiat nii inimestele kui liblikatele:
Liblikapõõsas Royal Red
Ibeeriselehine tukalille ujutas algul sissekäigupeenra ühe otsa lausa üle, kuid siis ma hakkasin teda vaasi noppima (säilib väga kaua!) ning nüüd ta enam nii hullult ei uputa. Väga hea teada, et on olemas selline vohaja, järgmisel aastal võib mujalegi külvata:
Ibeeriselehine tukalill

Aed on aga tõeliselt õides minu jaoks alles siis kui floksid õitsema hakkavad. Ehkki enne ka ei saanud õitepuudust kurta, siis floksid on nemad, kelle õitsemist ma ootan - see on nagu kogu aia õitsemise kulminatsioon. Oh, ja oleks ma siis mõned täisvaated pildile püüdnud, enne seda paduvihma! Ainult mõned detailid - ja sedagi õitsemise alguses. Aga mis teha, on hoidistamise aeg, kiire aeg . . .

Eesaia nimetu floks alustamas:

Teda jagub mitmesse kohta ning ikka korraliku põõsana - millest need lähivaated aimu ei anna:


Tagaaias on üks teine nimetu ning tema on ka praeguseks täisõides 3x suurem mütakas kui pildile jäi:


Paar nimelist ka - keda oli tegu õige värviga pildile püüda. Uustulija Purple Bicolor nimetu valge taustal (valget on mul terve hekk):
Purple Bicolor

. . . ja Windsor, kes on suur, tugev ja oranžikas:
Windsor

6 kommentaari:

  1. Jah, nemad kõik peavad olema, päevaliiliad ja floksid ja nautimine :)

    VastaKustuta
  2. Mul on vastupidi - lähen korraks välja pisut peenras siblima või ka ainult midagi viima-tooma ja kohe läheb naabrinaine mööda ja kiidab, et küll mina olen ikka tubli, aina toimetan.
    Õnneks on aias õisi päris kenasti, aga just täna vaatasin nukralt teeääri, need on meiekandis küll puha ära õitsenud, vaid mõned kukesabad ja põdrakanepid ongi.

    VastaKustuta
  3. Sa oled ikka tubli, ma meisterdamisest ja käsitööst ei unistagi mitte enne kui aiahooaeg läbi :)

    VastaKustuta
  4. Kaunis. Kõik. Kas sa tukalille külvasid otse maha? Ma olen ette kasvatanud, aga siis potis pidanud. Aga sul on tõesti mõnusalt laiutav. Ja veel valge ka. Mul tekkis kohe huvi, mul on "nõrkus "nö. karikakraid meenutavate õite vastu ju :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tänan. :) Ma kasvatasin tukalille ette, seemne tellisin Chiltern Seeds'ist, tahtsin just valget, mida kodumaalt ei leidnud.

      Kustuta
  5. Ilu on Sul aias palju, aga kõige pikemalt ja päris mitu korda vaatasin budleiat hortensiatega. Puhas ja kaunis!

    VastaKustuta