reede, 1. jaanuar 2016

Uue aasta esimene päev

Uue aasta esimene päev tervitas särava päikese ja perfektse sinise taevaga kuuselatvade kohal, tähistamaks justkui valguse võitu viimasel ajal võimust haaranud polaarpimeduse üle. See aasta tuleb helgem kui ükski varasem, näis vaatepilt ütlevat. Sama jäi kõlama eileõhtusest E.Pauksoni horoskoobist TV3-s - polevat ühtegi valdkonda, kus Neitsil võiks halvasti minna. No millised perspektiivid! Päike hakkas päeva peale veelgi eredamalt paistma, justkui kinnitades, et kõik saabki ainult paremaks minna. Isegi rohi säras härmatisekattes nagu õige lumi ise, mida selleks talveks antud pole.

Ilutulestikku vaatama läksime lapsega südaööl üldsegi mitte kaugele - oma kodu rõdule. Sealt oli meil täiuslik ülevaade tervele külale. Tihedalt üksteise vastas, joped-sallid seljas ning vatitekk kaitseks üle -8C laotatud, imestasime, kuidas me ühelgi varasemal aastal polnud osanud uut aastat sellises mugavuses vastu võtta. Selle asemel olime külmast lõdisedes küla vahel hulkunud, otsides paremat kohta, kus majade katused pool saluuti ära ei varjaks. Kell 00.30 klubi juures toimuva ilutulestiku vaatamiseks tulime siiski rõdult alla, sinna polnud aga kaugele minna, vaid 100 sammu kodunt.

Kui viimased paugud raha taevasse lendas, mõtlesin kui võimsaid ilutulestikke on ikka saanud  maailma suurtes linnades elades imetleda, eriti milleeniumivahetuse oma. Koduküla saluut mõjub selle kõrval vaid lahja paugutamisena, pannes ometi silmad särama - ja mitte vähem kui Pariisis, New Yorgis või Hamburgis. Kui vanadus nii vähenõudlikuks muudab, siis võib tema saabumisest ainult rõõmu tunda. :)

Kuni laps veel magas, kasutasin saabunud valgust, et eelmise aasta viimane ehtetegu üles pildistada:




8 kommentaari:

  1. See on naljakas jah, et ilutulestik teeb meele rõõmsaks isegi siis kui see on õige pisike :) Säragu siis teie silmad kogu aasta :)

    VastaKustuta
  2. Vahel ongi kõige lihtsamad lahendused nina all. Mina mõtlen nende ilutulestike puhul pigem sellele, kuidas seda raha oleks mõistlikum ja keskkonnale säästlikum kasutada olnud. Head ja ilusat uut!

    VastaKustuta
  3. jah need oma küla tuled on kõikse soojemad :D Ilusat uut!

    VastaKustuta
  4. Meil just üks sõber meenutas, et elas lapsepõlves sõjaväeosa lähedal ja aastavahetuse ajal lasti seal ilutulestikuks rakette. Neid kõige tavalisemaid nõukaaegseid, mis ilma mingi erilise pauguta vaikselt õhku kerkisid ja langesid, punased ja rohelised. Ja et huvitaval kombel seisid inimesed sel ajal pool tundi kannatlikult ja vaatasid, tänapäeval ei viitsi seda uhket ilutulestikkugi nii kaua jälgida.

    VastaKustuta
  5. Meie elame nii õnneliku koha peal, et kogu maailm on nagu peopesal :D Lõunakaares 12 suurema asustuse, idas 1 ja põhjas 3 linna tulevärk kestis pikalt ja oli tõeliselt muljetavaldav. Suurte vahele oli pikitud lugematu arv pisemaid, ilus ja ülev.
    Imeilusad ehted, ma ei oskaks mitte ühegi pärliga midagi ette võtta, seepärast jään pehmema materjali juurde:)
    Head ja õnnelikku uut aastat!

    VastaKustuta
  6. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  7. Head uut! Meil on ka alati uhked ilutulestikud, mida koduaknast parim vaadata on, aga uusaastaööl ronime ikka maja ette välja. Tänavu oli meie maja kahjuks väga vaikne, ainult ühte naabrimemme sai kallistada. Lapsed lippasid pooleks öõks külapeale.
    Aga pärlitega olen mina hädas nagu mustlane mädas - kõik need kinnitused on võimatu korrektselt külge saada. Vajan ilmselt koolitust.
    Ja millised ilusad fotod veel neist - mismoodi Sa need täiuslikud peegeldusekiired sinna said?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ega minulgi ole mingit koolitust pärlite nöörileajamisel. Ma ei kasuta tamiili, vaid kumminiiti ning kinnituse lükkan lihtsalt pärli sisse.

      Pildistatud on nad mu lapse vana seebikarbiga, kus saab neid kiiri lisada. :D

      Kustuta