Paksu lund ja pakast

Uue aasta esimene nädal tõi lisaks päikesele ka lume. Akna taga särab nüüd täiuslik võlumaa. Koos lumega, või õigemini juba päev enne, tulid ka krõbedad külmakraadid. Päevased temperatuurid on olnud püsivalt -18/-20C vahel, öösiti on veelgi külmem. Tänahommikune rekord oli -26C ning töölt koju tulin külmast puretud näoga. Samas ilmateade on kõik see nädal ennustanud meiekanti ~10 pügala võrra soojemat ilma. Aga paistab, et nad võivad seal ennustada, mida tahavad - ega seal kedagi sellepärast veel töölt lahti lasta, et kümne kraadiga puusse panevad. :D

Toas on aga mõnus soe, saab 2x päevas ahjusid kütta ja süüa ei pea enam üldse tegema, kogu toit valmib ahjus - et saaks ikka kaks ühe hoobiga, toad soojaks ja toit ka valmis. Ja kui hea toit! Isegi tavaline keedukartul maitseb puuahjus valminuna palju parem.

Kass elab selliste temperatuuridega ka peaagu et täielikult toakassi elu:

Klaasitagune linnujaht -  tüüpiline varitsusasend, pool kassi laual, teine pool aknalaual

Ja ega ise samamoodi. Kui ahjud köetud ja toit ahju saanud, siis on kõige mõnusam raamatuga teki alla pugeda. Kindel koht, kus pole külmasid nurkasid.  Eile sai veel korra raamatukogus käidud ja hunnikut voodi kõrval täiendatud.

Lugemine ja kirjutamine on puhkuse ajal, kus aja survet peal pole, üldse hästi edenenud. Võin vabalt poolde öösse välja kirjutada, siis väheke tukastada, ning kui vaim peaks keset ööd üles ajama, sest tal jäi midagi ütlemata, jälle edasi lasta. Ja hommikul ärgates pole sellist tunnetki, et magamata öö oleks seljataga olnud. Tööpäevadel ei tuleks säherdune eluviis muidugi kõne alla. Aga mul on ka hästi arusaaja vaim, ei hakkagi mulle sellistel päevadel suuri ideid ette söötma. Algul ta küll üritas mõned korrad, kuid tegin talle ruttu selgeks, et siis ma tõstan käpad üles. Siiski on mul temaga kokkulepe, et kui midagi tähtsat on, võib ta mind vajadusel ka tööpäevadel äratada. Mu protagonist on natuke liiga täiuslik ning ma ei saaks kasutamata jätta mõnda ideed, kus ta vähe  libastub. Tema vend libastub palju tihemini, seda on kohe hea vaadata.
Üldse, ma ei tea, kes see vaim on ja kuidas ta mu leidis, igal juhul ei taha ma teda alt vedada ja üritan selle loo kaante vahele saada. Selleks ajaks õnnestub mul ehk ka ta nimi välja uurida. Oma nime all poleks seda lugu vast õiglane avaldada, minul, kes ma olen vaid ülestähendaja.