Aknast välja vaadates kisub kangesti juba aeda toimetama. Ühel päeval isegi käisime lapsega ja tekitasime porise teeraja tagaaeda viiva muru peale. No ega see ka kellegi muru ole, suuremas osas kirikakra all. :) Aga rohetab. Aed ongi praktiliselt lumevaba. Üks valge viirg on veel, kuid homme ma lippan ämbriga ja toon selle sisse sulama - ilmselt viimane märtsikuu lumevesi. Edaspidi hakkavad toalilled loodetavasti juba vihmavett jooma.
Aknalaua taimemajanduses ei toimu mitte midagi uut. Petuunia sai külvatud 2 nädalat tagasi ja 70st seemnest vaid 4 on üleval - ma oletan, et need 4 on ikka petuuniad, mitte kasvuturbaga saadud umbrohuseemned. Igal juhul lootust mul küll enam ei ole. Kannikeseseemnetega on seis veel nutusem - 2 oletatavat taime on üleval. Pole kunagi kannikest külvanud, ei tea, kas ta tärkabki aeglasemalt või sain vana seemne? Mis seal ikka, eks siis tuleb rõdukastilillede osas plaane muuta kui neist seemnetest asja ei saa.
Toas rõõmustab silma ratsuritäht Gervase. Mille üks õis peale paaripäevast õitsemist juba närbumismärke ilmutab (tegin ruttu klõpsu ära, et ikka mälestus jääks). Huvitav, mul jäi nagu meelde, et ratsuritähed ikka pisut kauem õitsevad - või on see sorditi erinev?
Võimas ja ilus õis.
VastaKustutaAknast vaadates on meil ka sellised lumeolud.
Kaunis!
VastaKustuta