reede, 17. juuni 2016

Pojengilõhnaline köök

Kõik muudkui postitavad pilte imelistest pojengiõitest, meil siin aga on üks vihmavaling teise otsa ning pojengid puha vastu maad. Vihmavesiseid õisi haletsedes turgatas mul äkki pähe, et olin ju ammu tahtnud proovida pojengiželeed teha - kas sai veel paremat aega selleks olla? Ilusaid õisi ei raatsiks muidu ju iial keetmiseks ära noppida. Siin on realiseerunud mõte juba purkides:

Pojengiželee

Kuna tunti huvi, panen ka retsepti kirja, mille panin kokku mitmest erinevast internetis leiduvast ning mida järgides võib seda keedust teha ka näiteks roosi -või sireliõitest.

Pojengiželee

200g pojengiõielehti
700g suhkrut
600ml vett
2 sidruni mahl

Kasutasin kõige lõhnavamaid tumeroosasid õisi (mida tumedamad õied, seda punasem pidi keedus saama). Korjasin ~8 õit, pesin ära ning noppisin õielehed kaussi kihiti 200g suhkruga. Lisasin sidrunimahla, segasin pisut puulusikaga ja panin ööseks kaane alla külmkappi. Järgmisel päeval valasin peale keeva vee, ajasin keema ning lasin podiseda ~ 15min. Seejärel kurnasin, lisasin ülejäänud suhkru, ajasin keema ning lasin väiksel tulel pool tundi podiseda. Kauem polevat soovitav kuna võib karamelli maitse külge võtta. Siis purkidesse ja steriliseeritud kaaned peale. Tuleb mainida, et pojengilõhn talletus väga hästi purkidesse.
Pärast kujundasin arvutis veel sildid ka peale, no et oleks nagu päris. :P 

Ega ta vist päris želee moodi saanud, mida kannataks saia peale panna - selleks oleks tulnud pektiini lisada, nagu enamuses retseptides ka kirjas oli. Samas pidi maitse pektiini arvelt kannatama, mida ma aga ei tahtnud. Moosisuhkrut samuti ei tahtnud kasutada kuna sinna on lisatud säilitusainet kaaliumsorbaati, aitab valgest surmastki moositeoks. Igal juhul pool klaasitäit keedust, mis mul üle jäi, tardus lahtiselt seistes üsnagi ära - selline paras paks ollus jäätise peale või morsi sisse panemiseks. Pärast hakkasin mõtlema, et oleks tulnudki maha jahutada ja külmalt purkidesse panna, nagu olen tsaari moosi teinud, oleks paksem saanud. Noh, järgmisena on mul plaanis teha roosiõieželeed, eks siis saab sedapidi proovitud.

10 kommentaari:

  1. Oi kui põnev, kahju, et maitset ei saa siia postitada :) hakka või ise ka tegema :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lubasin kokkutulekule purgikese degusteerimiseks kaasa tuua, saate kõik mekkida. :)

      Kustuta
  2. Huvitav tõesti, aga kuna ma oma diagnoosidele hoidun suhkrutest, ei saa järele teha

    VastaKustuta
  3. Väga lahe!
    Minu jaoks küll natuke hirmus- no ikkagi lill söögiks. Ja kui ikka lapsepõlvest pole kaasa antud mingit teadmist (ehk siis ei söödud selliseid asju), siis on uued asjad ikka hrimsad. (et kuidas sellist asja süüa ja äkki ei mõju hästi jms)

    VastaKustuta
  4. Väga põnev ettevõtmine, tubli, et ette võtsid ja ilus näeb ta välja ka.
    Roosiželeed olen ma proovinud, maitses nagu lõhnaõli :D.

    VastaKustuta
  5. Hõrkkaunis. Kõik kokku. Kuidas neid silte saab teha?

    VastaKustuta
  6. :) Ma teen selliseid asju GIMP-is

    VastaKustuta
  7. Selge. Sa jah kujundamistes vga loominguline ja osav , nagu on postitustest võinud näha :). Aga aitäh vihje eest. :)

    VastaKustuta
  8. Ilus värv :) Mul tekkis kohe küsimus, mis see tsaarimoos on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tsaarimoos on tikritest ilus kuldne nektari moodi moos, mida olen teinud selle retsepti järgi: http://yourmeal.ru/2012/07/08/varene-iz-kryzhovnika/

      Kustuta