Peame sünnipäeva

Tänasel soojal ja sombusel laupäeval tähistasime mu tütre 13. sünnipäeva. Pere ringis ja vaikselt kuna sünnipäevalaps polnud oma järjekordse sügisviiruse põdemisega veel ühel pool. Mina tegin, nagu ikka, koduse kartulisalati ning lapse soovil ka tordi. Lootsin küll lihtsamalt saada, vahel ta himustab poetorti, seekord tuli aga ikka tülled välja otsida ja ise vähe nikerdada:

Tulemuse puhul hoidsin mina peast kinni, laps aga ütles, et ei leia sellelt tordilt ühtegi viga - ma kahtlustan ta silmanägemist, mis pole hetkel päris adekvaatne. :) Tal vaesekesel õnnestus omale külge hankida sellist sorti põletik, mille ees perearst ka käpad üles tõstis ning meid kiiremas korras silmaarstile suunas. Ravi on õnneks tulemuslik, põletik sai kontrolli alla, kuid neiu ei ole hetkel eriti fotogeenne oma erimõõduliste pupillidega. Loodetavasti lähevad need esmaspäevaks normaalsesse mõõtu tagasi, sest siis on koolis pildistamine . . .

Aia osas ei ole mul mitte kui midagi raporteerida kuna ma pole seal üldse käinud! Täna hommikul ainult silkasin korraks hommikumantlis, et lapsele lillekimp kokku panna. See on muidugi tore, et novembri keskpaigas peenrast veel midagi vaasi noppida on - kukeharjad, karikakrad, roosa raudrohi ja krüsanteemid saab veel täiesti värsketena kätte.

Tomatisaak on meil ikka veel märkimisväärne, ehkki see ei tule nüüd enam mitte kasvuhoonest, vaid lapse voodi alt. Tema voodil on ka kardinad, seega käib seal pimeduse varjus küpsemine paremini kui ei kusagil mujal. Köögilaual on pidevalt tomatikuhi vaagnal ja uusi tuleb peale. Ketšupiks ei raatsi neid vist enam teha aga tomatisuppi saab küll iganädalaselt.

Lõpetuseks üks loomapilt mu lapse poolt klõpsituna.