Pühade eelne

Juba teine puhkepäev lõppemas, aias pole aga midagi eriti korda saatnud. Eile oli vaja kahel korral end viisakalt riidesse panna ja minna oma lapse esinemist vaatama, ei hakanud seega üldse sõrmi mulda pistmagi. Kui vaid niipaljukest, et panin suvikõrvitsataimed kiletunneli alla mulda, seltsiks seal juba kasvavatele kurkidele.

Täna oli päev otsa külm ja uneleajavalt hall ilm. Tegin toonuse tõstmiseks ühe rabarberikoogi. Selle peale läks unisus ära ja sai mindud aeda naati kaevama, et mõned suvelillede seemned mulda panna. Külvatud said keskmine kellukas, kurekellukas, idamagun ja rand-kivikilbik. Nüüd on jäänud külvata vaid palderjan, metsporgand, tokkroos, sõrmkübaralill, päevalill, müürilill, kipslill, ämbliklill ja . . . ehkki suvistepühadeks pidid kõik külvitööd tehtud olema! Aga see kehtib vast söögikraami kohta. :) Eile avastasin, et mu pea kuu aja vanune tubane ämbliklillekülv näitab ka lõpuks ikka elumärki - 3 taime üleval . . . Tea, kas ta ongi nii aeglane tärkaja või ei sobi talle tubane tärkamine. Tuleb aeda uuesti külvata, kuid ilmselt alles suve lõpul.

Täitsa mõnus hakkas väljas, oleks veelgi kaevanud aga vihm ajas tuppa ära. Ja ega oligi vaja suvistepühade eelne koristamine ära teha. Toad puhtad, kimasin rattaga poodi, lootuses valgeid mune leida. Seda oli aga kohalikelt kolkakauplustelt palju tahetud. Ei saa seega homme kaselehtedega mune värvida. Eks siis teen korpe, see ju ka suvistepüha toit. Õhtu eel tõin kaseoksad ka vaasi, sai mõnusa kaselõhna tuppa.
Homselt päevalt ei soovi muud kui et oleks nii soe, et saaks õunapuu all kohvi juua. Ja mõned klõpsud võiks aias teha. Näiteks mu uus jaapani priimula on õie lahti löönud. Samuti kadund naabrinaise jagatud kõrvikpriimula, mis polnud kunagi varem mu aias õisi näidanud. Ja okaspuunutsakud on nii vastupandamatud oma kevadrüüs. Nartsisside õitsemislaine jäigi mul pildistamata, nüüd on poeedinartsissid üle võtnud, kuid mitte nii ohtralt - vajavad jagamist. Ja Plenus, kelle õitsemist kõige enam ootan, on alles pungas.