Suvesoe sügispäev :)

Tänase päevaga võib rahule jääda. Ilm oli nii kaunis, et sai õues särgiväel toimetatud ja sain tehtud, mida planeerisin. Istutasin kurdlehise roosi istikud tagaaia serva ära ning sinnasamasse äärde panin kollase tulbi sibulad maha. Sibulad läksid mulda esmakordselt pottidega - eks näis siis, palju see neid näriliste eest kaitseb.
Samuti õnnestus mul aroonipõõsa seest välja tuua asparaaguse taimed ja need paremale kohale istutada. Kuidas nad sinna üldse sattunud olid . . . kuid hea, et nad  mul taas aias on, nad olid mul ju soovinimekirjas tegelikult. :)
Homme üritan siis kibuvitsarida jätkata - kaevata aiaservast naat välja ja mairoosi istikud asemele.

Siis tuli sõbranna külla, sai teed joodud ja juttu puhutud ja ta oli toonud mu lapsele kena talvejope, mis sobis värvi poolest ideaalselt isegi ta uute talvesaabastega. Mul oligi juba mure, kust lapsele talvejopet saada ja nüüd tuli see ise kätte ära. :) Laps oli nii rõõmus, et läks sellega isegi aeda uitama, ehkki sooja oli +15C.

Tormine päev

Tormised päevad ei ole kohe mitte minu päevad, siis olen ma ise ka sama rahutu nagu ilm väljas. Kõige targem sel ajal on üldse magama minna - keha kohe nõuab seda! Nii tänagi, püüdsin hommikul küll mitte ebameeldivast tundest välja teha, tegin vormitoidu valmis ja vahvleid, pärast seda jäin aga ikka lausa jalapealt kampsunis magama korraks pikali visates.

Õhtuks oli vali tuul vaibunud ja läksime lapsega tagaaeda riisuma ja niitma. Tagaaia taga on meil ju kõrged saarepuud ja vaher, seal juba on, mida riisuda. Ja augustis külvatud muru oli seal juba nii kõrge, et sai esimese niitmise. Koltunud lehed läksid kõik turbapeenrasse, kus oligi muld madalaks vajunud ja vajas hädasti materjali juurde. Rabasime mõnuga kuni läks pimedaks ja solaarlaternad süttisid. Laps veel küsis, kas ta võib kõblata, see ajas mind naerma, sest nii pime oli, et ma isegi ei näinud, kus ta seda küsis. :) Niisiis polnud ülejäänud tööinnuga enam midagi pihta hakata, läksime tuppa ära teed jooma. Kass oli ka pool päeva lapse toas riiulil oma asemekesel maha maganud ega liigutanud vurrugi kui me tuppa tulime - ei vist tallegi see tormine ilm istunud. Muidu tal küll muud ei ole meeles kui ainult jaht ja jaht, tegu on, et teda õhtuti leida ja tuppa saada.

                                                          * * *

Tekitasin siia blogisse nüüd lugeja soovitusel ka mõned uued lehed juurde - taimesoovid ja taimed jagamiseks. Taimesoovide nimekiri mu arvutis on küll tunduvalt pikem, kuid siia ei saaks ometi 12lk-pikkust nimekirja panna - kes seda lugeda viitsiks. :D

Riisumise sport

Aedniku sügisene sport on lehtede riisumine ja see meeldib mulle väga. Pealegi mõjub riisutud majaesine just nagu suve pikendus - kui pruunid lehed on kokku kogutud ja ära veetud, on pärast rohi jälle roheline ja sügist poleks vahepeal nagu olnudki. :) Sooja saab ka selle tegevuse käigus. Nagu täna hommikul. Algul lõdisesin toas, siis aeda minnes ajasin selga villase kampsuni, jope, mütsi ja kapuutsi pähe ja kindad kätte. Riisudes hakkasid siis hilbud ükshaavale seljast ära aiatooli poole lendama kuni jäin kampsuni väele. :)

Kuna ilm läks ilusaks kätte ära, siis ei saanud kuidagi tuppa, vaid uitasin mööda aeda ringi ja mõlgutasin mõtteid. Suurema osa aias veedetud ajast näebki mind vist vaid ringi uitamas viimasel ajal. :P Mõtted kandsid vilja, läksin tõin labida ja hakkasin tagaaia äärest kibuvitsavõsa välja kaevama. Kevadetunne tuli kohe peale, sest seal kohas oli mu tegevus kevadel pooleli jäänud. Tahtsin suve jooksul veenduda, kas see kibuvits on seal ikka nii vilets, et ta välja juurida. No ja oli küll - üksikud õied ja hõredad oksad . . . Mul on vaja midagi tihedamat sinna istutada, möödakäijate varjuks. Kuna mul on üks hiiglaslik kurdlehine kibuvits õunapuu varju jäänud ja mairoos ka vohab eesaias, siis kavatsen kummastki mõned võsud välja kaevata ja sinna istutada. Need on mõlemad tõestanud end kui väga tublid õitsejad ja lõhnajad.
Kibuvitsad sain ma välja ning peale mõningast hingetõmbepausi kutsus aed mind ikka tagasi ja kaevasin selle maa sealt veel korra läbi ka ja puhastasin juurikatest. Täitsa kena peenrajupp tekkis. Homme siis peaks need mõlemad kibuvitsad sinna üle kolima, siis on hea tunne, et on taas midagi uut aias vaadata. :)

Ka kiisu nautis mõnusasti sooja mulla peal sügispäikest. :)

Tööpäevad läbi, puhkepäevad ees

Sedasi 50:50 on mu tööaeg nüüdsest sätitud. Igal juhul parem rabada 3 päeva järjest ja siis puhata 4 päeva, kui et tilbendada iga päev mõned tunnid kohal käia ja päevi raisata. Pealegi ma kohutavalt vihkan varast ärkamist! Nüüd saab aga mõnuga taas aiale keskenduda. Suuri plaane polegi, loodan vaid, et olen nii tubli ja keedan valepohlamoosi valmis, kuniks veel kõvasid õunu jagub - eelmisest aastast on juba selle tarbeks pihlakad ja arooniad sügavkülmas ootel. 

Sel nädalal ei saanud muidu muud midagi teha kui pistsin kauaoodatud nartsissi Plenus sibulad mulda. Tulbisibulad pean vist ka juba ära panema, ehkki on veel varavõitu - keegi näriline oli parimad neist kuuris nahka pistnud, ei neist muidu midagi järele jää . . . Need on tädi Mallelt saadud ilusad kollased hilised tulbid, sellised, mis aiast ära ei kao. Kunagi ammu naabrinaiselt saadud punased suureõielised on mul juba aastaid maas olnud ilma vahepeal üles võtmata - õitsevad alati hiigelsuurte õitega ja pole julgenud neid puututagi seepärast. :) Ka selline sort, mis jääb ega kao paari aastaga.
Samas on kange tahtmine osta kokku ka neid üheaastaseid iludusi nagu Apricot Beauty, Beauty Queen, Peerless Pink, Elizabeth Arden või Mrs. John T. Scheepers. No kunagi ehk taas viitsin raha mulda pista. :P Üle 10a. tagasi ma kunagi tellisin oma 2000,- krooni eest tulbisibulaid - aga oli kena vaade kevadel! Kuid järgmisel aastal oli 2x tagasihoidlikum õitsemine, sellele järgneval veelgi tagasihoidlikum (ehkki sai neid ka talveks üles võetud) kuni nad kadusid, mõnedest vaid jäid lehed järele. No aga ega mina siis tookord teadnud, et need välismaised ongi ühe-kahe aasta lõbu - arvasin, et nüüd tegin tulbiinvesteeringu terveks eluks. :) Aga tookord polnud mul ei internetti ega käinud aiandusajakirju, et oleks olnud ligipääsu infole . . . Aga kange kihk on ikka raha raisata - no korra 10a tagant äkki võib. :) Ma ju hilpude ja ehete peale ei kuluta.

Nädal tagasi, enne padukaid ja külma, sai aias veel ka mõned pildid tehtud, kuid siia üles riputama jõudsin neid alles nüüd:

Aavikuemanda lilla hortensia "You&Me Together"

Augusta Louise

Lapsele aasta tagasi kingitud nimetu potiroos

Köögis peab mul alati lilli olema. :)
Siin siis tormi käest päästetud päevalill maapirni, kuldvitsa ja asparaagusega

Ikka veel suvi :)

Parim endiselt, mida hommikuti peale kohvijoomist teha, on tõmmata kummikud jalga ja veel hommikumantlis minna aeda nautima - vahel päikselist, vahel hommikurõsket ja udusse mattunud. Ikka on veel õitsejaid ja kauneid lehti. Ja amplid ja aknalauakastid petuuniatega on veel nii värsked ja lopsakad! Pole jälgegi sellest, et need kastid mul suvel tormiga mitu korda alla kukkusid. Mõned murdunud varred ajendasid taimi vaid uusi võsusid ajama, ja eks ise ka ikka olen kääridega kaasa aidanud. Täies värskuses õitsevad veel ka lobeeliad ja kaksikkannused. Tõingi eile tagaaiast veel paar suurt potti trepile juurde - las see lopsakus tervitab ikka sissekäigu ees. :) Tagaaeda jäi neid potte veel küllaga - kevadel sai ju kõike ülearu külvatud.

Täna see hommikune tiir jäi küll lühikeseks ja tagaaeda rooside ja hortensiate juurde ei jõudnudki - peale esimest selle septembri haigestumist, parem mitte pikalt külmetada hommikurõskuses . . . Küll ma hakkan neid hommikusi jalutuskäike aias taga igatsema kui ilmad neile punkti panevad! Ju ma siis olen mõne päeva kerges depressioonis, kuid otsin varsti oma kudumisvardad  üles ja pühendun oma külma aastaaja hobile. Mul on ju nii palju islandi kampsunite mustreid kokku kogutud, millest vähemalt mõne tahaks veel realiseerida. Lisaks paarile olemasolevale, mida kanname lapsega igapäevaselt pea aastaringselt. Ja sokke kudusin paar-kolm aastat tagasi sellisel hulgal, et jagub vist lähimaks 7-ks aastaks. :D Tuleb välja, et spets sokilõngad on ikka sedavõrd vastupidavad. Kindaid ja mütse jagub ka, kuid ma pole kunagi vastu mõne uue kuduma kui mõni kutsuv muster ette satub. Tegelikult ei pea ma neid mustreid kaugelt otsima minema, arvutikaustadesse on neid kogutud juba üle 1000-e . . .

Kuid hetkel on kirjade järgi siiski veel suvi - imekaunis soe september ja naudime lapsega seda kuis vähegi veel võimalik. Ei ole mina ainus see, kes 10x päevas aeda imetlemas käib - tema ikka ka. Ja tunneb kõiki lilli nimepidi, kes meil aias kasvavad. Õhtuti kui pimenema hakkab, ei raatsi me kumbki veel tuppa tulla - istume väljas ja jutustame kuni niiskus naha vahele hakkab pugema. Ja siis teeme päeva lõpetuseks köögis veel ühe tee küünlavalgel, et sooja saada enne magama minekut. Selline õhtune rutiin siis meil. :)

Toon alati aiast tuppa vaasi ka kimbukese õitsejaid - siin siis kuldkakrad, kaksikkannus, punane raudrohi ja viltleht